9. loeng (skandinavistid)

(8. loengu materjal:
ÖELDIS
Minevikuaegade kasutamisest. Minevikuaegade kasutusel on põhiprobleem see, et kahetsusväärselt tihti asendatakse liitajad (täis- ja enneminevik) lihtaegadega. Liitajad aga kannavad palju rohkem infot sündmuse ajasuhete kohta, ja seetõttu väheneb sellise asendusega sõnumi informatiivsus.
Lihtminevik – sobib kasutada siis, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga. Nt Jüri käis eile siin. Eksperdikomisjon kogunes igal esmaspäeval. Lihtminevikku võib kasutada ka eelnenud vestlusele viitamisel – Mis selle mehe nimi oli? (meenutusminevik).
Täisminevik – oleviku olukorra iseloomustamiseks minevikus toimunu kaudu. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (st Jüril on kõrgharidus). Üldjuhul on tegevus kõnehetkeks lõppenud, aga võib ka jätkuda: Jüri on töötanud õpetajana juba 20 aastat. Samal põhjusel tuleb kasutada täisminevikku näiteks tõlkimisele viidates: Euroopa standardi on tõlkinud NN. Raamatute, filmide jms puhul samuti: Tõlkinud NN, toimetanud NN, koostanud NN.
Ennemineviku kasutus on sarnane täisminevikuga, kuid vaatepunkt ei ole mitte olevik, vaid mingi minevikuhetk: Olin just magama heitnud, kui keegi helistas.

Tuleviku väljendamine
Verbi tulevikuvormi eesti keeles ei ole. Harilikult jäetakse verb olevikku (Eksperdikomisjon vaatab tõlke läbi.) ja vajaduse korral kasutatakse tegevuse tulevikulisusele osutamiseks muid vahendeid: ajamäärusi või tulevikutähendusega verbe (hakkama, tulema). Ma sõidan homme koju. Siia tuleb uhke maja. Selles majas hakkavad elama välissaadikud.
Eesti keeles on võimalik ka saama-tulevik, kuid enamasti tuleks selle kasutust siiski vältida, sest ta on võõrmõjuline. Nt Homme saab siin toimuma kahe valitsusdelegatsiooni ühisistung > Homme toimub siin ...
See maja saab olema linna esinduslikumaid hooneid > Sellest majast tuleb linna esinduslikumaid hooneid.
Äärmisel juhul sobib saama-verbiga (saab olema) tulevikku märkida protsesside ja seisundite puhul, kuid mitte aktiivse tegevuse puhul.)

9. loeng
--
mas-tarind
mas-tarindiga väljendatakse parasjagu kestvat järkjärgulist protsessi, nt Kuritegevus on vähenemas. Samuti üleminekut ühest olukorrast teise: Külalised on juba lahkumas. Olemasolulausetes: Linna vahel on hulkumas kahtlasi isikuid. Kohatähenduses: Kus Juku on? Juku on suusatamas.
Võõrmõjuline ja soovitatakse vältida, sest on mitmeti tõlgendatavad: Keelenõukogu on arutamas keeleseaduse ettepanekuid > hakkab arutama v arutab parajasti

Harjutus 1. Pane öeldis sobivamasse vormi.
Arvatavasti saab Baltic Cup edaspidigi toimuma. Uues pangas saab esialgu olema üle 400 töötaja. Konverentsil on ettekandeid pidamas ligi 80 teadlast. Tehase võimsuseks saab olema 50 000 autot aastas. Ainult nii saab sellest konfliktist Eestile kasu tõusma. Vahekokkuvõte saab sisaldama eelkõige komisjoni töö kirjeldust.
poolt-tarind (“poolt vastu”, Sirje Mäearu “Keelenõuanne soovitab 1”)
Üsna levinud on, et kaassõnalise tegijamääruse varal laiendatakse umbisikulises tegumoes esinevat öeldisverbi. Kuna tegija on teada, siis saab ja enamasti on ka parem kasutada isikulist tegumoodi: tähtsaid minevikusündmusi kirjeldatakse Russowi poolt põnevalt ja köitvalt > tähtsaid minevikusündmusi kirjeldab Russow põnevalt ja köitvalt, Eesti majandust kontrollitakse Vene kapitali poolt > Vene kapital kontrollib Eesti majandust, ettepanek lükati eurooplaste poolt tagasi > eurooplased lükkasid ettepaneku tagasi, taolised tsiviilformeeringud on Eesti ajaloos olnud sageli poliitiliste rühmituste poolt mõjutatud > selliseid tsiviilformeeringuid on Eesti ajaloos sageli mõjutanud poliitilised rühmitused.
tud-lauselühendis saab omastavalisest käändsõnast ja kaassõnast koosneva tegijamääruse nii mõnigi kord asendada omastavalise või seestütlevalise tegijamäärusega. Näiteks: kirjaniku poolt loodud tegelased > kirjaniku loodud tegelased, teie poolt saadetud faksid > teie saadetud faksid, ERSP Riigikogu liikme K. Jaak Roosaare poolt esitatud eelnõu suunati riigiõiguskomisjoni > ERSP riigikoguliikme K. Jaak Roosaare (esitatud) eelnõu suunati riigiõiguskomisjoni; tuule poolt pargitud nägu > tuule või tuulest pargitud nägu, tormi poolt põhjustatud purustused > tormi või tormist põhjustatud purustused, lammaste poolt näritud kadakad > lammaste või lammastest näritud kadakad.
Ka tav-kesksõnalisi täiendeid saab vahel kohendada, nt pühvlite poolt veetav vanker > pühvlivanker.

Alus (ja sihitis) ühilduvad öeldisega arvus: Uksed olid suletud. Poisid olid meile appi saadetud.

Eitus/jaatus
Tavaline, markeerimata keelekasutus eelistab jaatavat vormi. Nt uudistes jm, kus on vaja esitada suurt infohulka, kipub eitus tähelepanuta jääma. Kui midagi väita, on mõttekam teha seda jaatuse abil. Eitus saab käia kogu lause (Ma ei taha süüa) või lause osa kohta (eitussõna pannakse eitatava lauseosa ette – Ta ei söö ei liha ega kala. Ma ei käi mitte kuskil. NB! mitte ... vaid vastanduse korral on enamasti parem eitatav panna eitavasse verbivormi. Laps ei vaja (vajab) mitte maiustusi, vaid armastust. Mitte isa ei lähe (läheb) reisima, vaid ema.
mitte kasutamine ainsa eituse vahendina on väär. Seadet kasutatakse mitte täie võimsusega > Seadet ei kasutata täie võimsusega. Tais ma olen mitte esimest korda > Tais ma ei ole esimest korda. Seda tuleb panna mitte vähem kui kümme grammi > Seda tuleb panna vähemalt kümme grammi.
ega väljendab samuti eitust. Verb on eitavas vormis, hüüdlause puhul võib eitussõna ka verbi juurest ära jääda. Rindlauses rinnastatud lauseosade eitamisel pannakse igaühe ette eitussõna (ei, ega) Seal pole ei linde ega loomi. Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilju. Televiisorit ei tohi panna (ei) kütteseadmete juurde ega (=ja) sektsioonkappi. Mõlema lauseosa eitamise puhul parem ega kui ja ei. Ta ei hooli sinust ega (ja ei) mõtle ka oma perele.
Mitmuse 1. pöördes: ärme teeme, ärgem tehkem (ülev varjund). ärme tee on kõnekeelne.
Mõnikord pole eitusel-jaatusel lause seisukohast mingit vahet: Kas te lubaks = ei lubaks mind mööda? Mida sa temast ka arvad = ei arva, aitama peab ikkagi. kuni-ajalause Töölised streigivad, kuni omanikud pole rahuldanud nende nõudmisi = on rahuldanud nende nõudmised.

Harjutus 2. Vali sobiv(ad) eitusvorm(id).

Jaan ei õpi / õpib mitte Tallinnas, vaid Tartus. Kui suureks uus asula kunagi ka ei paisuks / paisuks, ikka algab ta ühest-kahest majast. Lendoravad ei erine / erinevad tavalisest oravast mitte ainult liuglemisoskuse, vaid ka toitumise poolest. Ega meie selles süüdi pole / ole. Mitte Mart ei teinud / tegi seda, vaid Jüri. Juhataja mitte palub / ei palu, vaid nõuab. Ma pole kunagi oma lubadust täitmata jätnud ega / ja ei kavatse seda teha ka tulevikus. Poiss tuli / ei tulnud võistlustele mitte auhindade pärast. Kas mitte perekonnatundest saab / ei saa kõik alguse? Kolmekihiline puitlaastplaat on hea paindetugevusega ja ei / ega vaja siledat alust. Kas te ei sööks / sööks veel midagi?

SIHITIS
Tavaliselt on sihitis osastavas (osasihitis) Ema kallistas poega. Ma armastasin sakslast.. Kui tegevus võib jõuda mingi tulemuseni, nende verbide puhul saab sihitis olla ka omastavas või nimetavas (täissihitis). Õmblesin endale uue kleidi. Õmblesin endale uut kleiti. Viimase puhul ei järeldu, kas sai ka valmis. Eitavas lauses on võimalik vaid osasihitis. Ma ostsin leiba/leiva. Ma ei ostnud leiba.
Täissihitise põhikuju on omastav kääne: Isa viis lapse lasteaeda.
Nimetavas 1. mitmuslik Isa viis lapsed lasteaeda. 2. käskiv kv Vii laps lasteaeda! Palun kaasa võtta isikut tõendav dokument. Palume säilitada kontakttelefoni number. 3. öeldis on umbisikulises tm Laps viiakse lasteaeda. 4. da-tegevusnimega: Isa ülesandeks jäi laps lasteaeda viia. Otsustati esitada pankrotiavaldus (da-tegevusnimega võib jääda sihitis ka omastavasse: Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse.)
Omastatav on eelistatav hulga- ja mõõdunimisõnade puhul: Joon tassi kohvi. Ostis purgi õlut. Tegin terve hulga pilte. Nad võtsid hulga mehi vangi. Ostsin meetri riiet. Ta tõi enamiku lapsi saali.
Asesõnade puhul nimetava asemel osastav:
Mind jäeti maha. Vrd Peeter jäeti maha
Pese ennast (end) puhtaks! Vrd Pese kael puhtaks.

Sihitis või määrus
käskima, paluma, laskma, lubama, aitama + da-vorm seostub sihitise v alalütlevas käändes määrusega: Palume teid ~ teil lahkuda. Palume teid ~ teil lahkuda. Käskis neil ~ neid minna. Luban teil ~ teid lahkuda.
Vahel märgitakse tervikut sihitisega, terviku osa aga määrusega. Seetõttu on bürokraatiakeeles hakanud levima liigne osas-tarindi kasutamine.
Teen ettepaneku muuta Skytte medali statuuti punktide 2 ja 7 osas. > Teen ettepaneku muuta Skytte medali statuudi punkte 2 ja 7.

Harjutus 3. Kas täis- või osasihitis? Kui mõlemad, selgita tähenduserinevust.

Mul oli tunne, et olen lunastanud (kõik oma senised patud ja üleastumised). Ema märkas raamatu kaanel (suur rasvaplekk). Leidsin keset saart (sügav org). Jüri kirjutas sõbrale (luuletus). Kallasin (marjad) korvist ämbrisse. Meil ei õnnestunud hankida (takso). Rita ostis poest (piim, leib, või ja kompvekid). Palun anna mulle korraks (mõõdulint). Mina, juhatuse esimees, volitan (Artur Sepp) esindama hageja huve varguse asjus. Esimene “Kirjakeele teataja” sisaldab VÕKi (otsused) aastaist 1979–1983. Rahva (arvamus) saadakse teada üksnes referendumi teel. Firma alustab järgmisel aastal aiatarvete (müük). Leping sisaldab (tingimused). Ma tahaksin osta (uus ülikond).
Vali täissihitise vorm.
Joo klaas/klaasi külma vett. Ostsin veerand/veerandi arbuusi ja tosin/tosina apelsini/apelsine. Tänavu saime oma aiast hulk/hulga õunu. Palun esitada ettekanne/ettekande. Palume meile välja anda uus litsents / uue litsentsi. Palume saata vabas vormis avalduse/avaldus.
Pane asesõnaline sihitis õigesse käändesse.
Ärge saatke meid/meie hukatusse! Sõber saatis mu~minu/mind koju. Nad vallandasid su~sinu/sind. Kas ta~tema/teda vallandati? Poiss pesi enda/end puhtaks. Mis/Mida sa teed?

MÄÄRUS
Omamise väljendamine
Eesti keeles on loomulik väljendada omamissuhet alalütlevas käändes omajamääruse + olema-verbiga. Teine variant, alus + omama-verb on võõrapärasem, sobib juriidilise omandisuhte väljendamisel.
Mul on naine ja kaks last. Tiinal on kena välimus.
Metalgroup tegeleb Hiinas muldmetallide ja mineraalide ekspordiga ning omab seal ka kaevandusi.
Ma oman kongus nina > Mul on kongus nina.
Ma ei oma teie tööst mingit ettekujutust > Mul ei ole teie tööst mingit ettekujutust.
See ei oma mingit tähtsust > Sellel pole mingit tähtsust.

Kaassõnad läbi ja üle
läbi soovitatakse kasutada siis, kui tahetakse näidata millestki (ruumist, avausest) läbiminekut: Läksime läbi metsa. Hüppas läbi akna õue. üle kasutada millegi kohal kulgeva liikumistee tähistamiseks: Lendasime üle Peipsi järve. Lendas üle käopesa. Liikumistee kui sellise tähistamiseks tuleb kasutada pigem tagasõna kaudu.
Liikumistee: Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi > Helsingi kaudu. Vahend: Hommikul teatati läbi raadio > raadiost, raadio kaudu, raadio teel, et etendus jääb ära. Tänapäeval suheldakse üle/läbi arvuti > arvuti kaudu/teel.
Abinõu: Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise > demokratiseerimise kaudu/abil/teel.

Kaassõna tänu kasutus
tänu pole kaassõnana veel kaotanud positiivset tähendust, seetõttu ei tohiks teda kasutada negatiivses tähenduses. Fond jäi tänu Tamme allkirjale rahast ilma > Fond jäi Tamme allkirja tõttu / allkirja puudumise tõttu rahast ilma.

Koha väljendamine – sise- või väliskohakääne?
Kohanimede puhul tuleb kahtluse korral vaadata ÕSist. Nt Jõgevale, Paikusele, Tartusse, Orissaarde.

Osalema (sündmusel) kus? Koosolekul, seminaril, kursustel, viktoriinil, üritustel; läbirääkimistel ~ läbirääkimistes, programmi koostamisel ~ koostamises, taastamisel ~ taastamises
Helistage numbril, saatke kiri aadressil (alalütlev!)


Harjutus 4

Eesti jaoks omab neljandiku sisemajanduse kogutoodangust moodustav transiit hindamatut tähtsust. Seade omab täiustusi. Lülitite ja pistikupesade katted ei tohi omada vigastusi. Vennapojade ei ole nendele hoonetele õigusi omavad.
Vabariigi algusaastatel käis eksport läbi rubla. Iseseisvaks saime läbi vabadusvõitluse. Pidime minema üle Pariisi ja viibima seal viis päeva. Asjaajamine käib büroos läbi direktori. Trauma oli tekkinud läbi huligaani visatud kivi. Pääses kindlast surmast läbi juhuse. Lao sõnul oli ka linnavalitsuses teada, et pinnas on tänu vihmasele suvele läbi vettinud.
Rain kolis möödunud aastal Valdeku tänavale/tänavasse. Kiri tuleb saata märgitud aadressile/aadressil.
--
Aja väljendamine

Ajamäärus on harilikult alalütlevas, harvem seesütlevas käändes. Elame sündmusrikkal ajal. Vanas eas kipuvad haigused kallale. Minevikus oli kõik teisiti.
Mõnel puhul on võimalik ka nimetav. Pühapäev ~ pühapäeval on poed kinni. Iga kord on see erinev.
Nimetava kasutamine näitab kasvutendentsi, eriti kuupäeva väljendamisel. Praegu peetakse seda veel kõnekeelsuseks, kui öeldakse: See toimus kakskümmend neli jaanuar. > See toimus kahekümne neljandal jaanuaril.
Nii on ainuõige ka Kaheksateistkümnendal sajandil hakkas keemiatööstus arenema. Norra oli teatesuusatamises kaheteistkümnes.

Täna > nüüd, praegu, tänapäeval
Täna on bürokraatiakeele ilminguid. Täna > Tänapäeval kuuluvad Eesti Autorite Ühingusse kõik tuntumad eesti heliloojad.
Hetkel, momendil > praegu
Kaasaegne > nüüdisaegne, tänapäevane

Harjutus 5. Pane õigesse käändesse või kasuta muud väljendit.

Möödunud kuu randus Lõuna-Korea idarannikul Põhja-Korea allveelaev. Eksam on 15. jaanuar. Vanem poeg on sündinud 21. aprill 1965. a. Selles valdkonnas ei ole meil täna asjatundjaid. Kaasaja suurimaid probleeme on terrorism. Hetkel on haigekassa eelarve 52 miljardit krooni. Hetkel on avalduse esitanud 224 inimest. Hetkel õpib Maaülikoolis 5525 tudengit.


Tarbetud lt-määrsõnad
Tarbetu lt-määrsõna on välja tõrjumas liiteta määrsõna, nimisõna mingis käändes või koos kaassõnaga, des-vormi. Õigeaegselt > õigel ajal, kahekordselt > kaks korda, aastaringselt > aasta läbi, aasta ringi, üle-eestiliselt > üle Eesti
Töö tuleb koheselt lõpetada >Töö tuleb kohe lõpetada.
President kirjutab omakäeliselt alla. > President kirjutab oma käega alla.
Kõike tuleb teha inimest arvestavalt > Kõike tuleb teha inimesega arvestades.

Harjutus 6.

Tehases lühiaegselt töötanud insenerile on vara nii rasket ülesannet anda. Meeleavaldusele kogunes rohkearvuliselt inimesi. Uut masinat toodetakse esialgselt alles seeriaviisiliselt. Seda plaani tuleb veelkordselt kaaluda. Näitleja haigestumisega seonduvalt jääb etendus ära. Eesti Vagariigis kehtiva Keskkonnajärelevalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest.



TÄIEND

Täiend:
- omadussõnaline täiend (väike maja)
- omastavas käändes nimisõnaline täiend (venna raamat)
- määruse vormis täiend (kiri sõbralt)

Täiend ühildub oma põhjaga arvus ja käändes (vana inimene, vanadele inimestele). Mõned omadussõnad ei käändu, seega ka ei saa ühilduda (poisiohtu noormees, tipp-topp ülikonnast, eri inimestest, oma kolleegile). Oma ühildub lauserõhulisena – omad vitsad peksavad, ajas omi asju.
Eri ja erinev. Eri – omaette olek, erinevust rõhutamata, erinev – rõhutatakse erinevust; ühildub põhjaga. Mart ja Peeter töötavad eri asutustes. Eri väljaanded käsitlesid teemat erinevalt. Need on eri asjad, ehkki väliselt täiesti ühesugused.
Mõnikord sobib erineva asemel mitu (mitmesugune): Ta on käinud erinevates koolides > mitmes koolis ja pidanud erinevaid ameteid > mitut ametit.
Kui lauses juba mõni sõna osutab erinevusele või eraldi olekule, on eri ja erinev ülearused: Saarel kasvab sadakond erinevat taimeliiki > sadakond taimeliiki. Riiet on müüa kolmes erinevas värvitoonis > kolmes värvitoonis.
Mineviku kesksõnad eestäiendina ei ühildu: Söödi vaid teatuid >teatud toite. Meenutame minevikus olnuid > olnud sõdu. Tegemist on väga erudeeritute > erudeeritud nõustajatega.

Eesti keelele on omane eestäiendite kasutamine. Kui määrustäiendil (piletid teatrisse) on samatähenduslik omastavaline eestäiend, tuleb eelistada viimast:
Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa
Nimekiri kõigist represseeritutest > kõigi represseeritute nimekiri
Tellimus piletitele > piletitellimus
Sooduspakkumine välisvärvidele > välisvärvide sooduspakkumine
Tagatis eduks > edu tagatis
Sanatoorium südamehaiguste raviks > südamehaiguste sanatoorium
Võti paradiisi > paradiisi võti
Jäätis karamelliga > karamellijäätis
Konsultant hariduse alal > hariduskonsultant

Osa määruse vormis täiendite normaalasend on põhisõna ees: kala koorekastmes > koorekastmes kala; teekann vilega > vilega teekann

Harjutus 7. Paranda.

Eestisse saabus tuntuid arhitekte teistest maadest. Reklaame võib tõlgendada kunstina ja aktsepteerida teatuid vabadusi. Ühe raamatu puhul tekkis küsimus autorsusest. Kokkuostuhinnad sigadele on viimastel aastatel natuke langenud.

Veaohtlikud sõnad

6. loeng


Tüüpsõnad on loodud kindlate morfoloogiliste tunnuste järgi. Praegu kasutusel olevale tüüpsõnade süsteemile pani aluse Elmar Muuk 1928. aastal.
Morfoloogilised tunnused:
- astmevaheldus
- silpide arv ainsuse omastavas
- välde
- tüve lõpuhäälik, nt kõne, pesa
- sufiksid, nt -anna > tubli-tüüp


Veaohtlikud sõnad tüübiti

1. käändkond koi-tüüp
Peale omasõnade (nõu, au) kuuluvad siia:
- pika diftongiga lõppevad võõrsõnad
- pika vokaaliga lõppevad sõnad (välja arvatud -ee) nt argoo, büroo, halvaa
- vokaaliga lõppevad noodinimed, nt do, re, mi, fa
- hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed, nt c, d, g (c-st g-ni)
- hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed, nt b, d, g, t
- vokaalide nimed, a, e, i
- hääldamisel pika vokaali v diftongiga muude keelte tähtede nimed, nt Π [pii]
- suurtähtlühendid, mis hääldusel lõppevad vokaaliga, nt ÜRO-d, ERSP-d, TÜ-d
- võõrnimed, mis hääldamisel lõppevad lõppevad pika vokaali v diftongiga, nt Dumas’d, Bordeaux’d, Renault’d
- pika vokaali v diftongiga lõppevad Eesti kohanimed, nt Rae, Mustamäe, Sillamäe
Veakohti: au, nõu – ainsuse osastavas käändetunnus puudub: au, nõu
i-mitmus võimalik teedel ~ teil

idee-tüübi (ee-ga lõppevad võõrsõnad) 4 peakäänet:
mitm om ideede
ains os ideed mitm os ideid ~ ideesid
ains sisseütl ideesse

2. käändkond
ains osastav on lõputa: mida? kena, tragi, vaba, udu, muna, nüri, jada, elu-liitelised – loetelu;
t-lõpp tuleb erandina üksikutes sõnades: iga ~ igat, isikunimed, kohanimed;

NB! nüri, vilu, mõru, südi
NB! t-lõpp tungib ains osastavasse sõnades ema ~ emat, isa ~ isat, tädi ~ tädit, onu ~ onut
Lühike sisseütlev võimalik: elusse ~ ellu, harusse ~ harru, rabasse ~ rappa, udusse ~ uttu
Ka mitm osastav mitm sid-lõpp v lõputa: kenasid ~ keni, linasid ~ linu, munasid ~ mune, pühasid ~ pühi
i-mitmuses kavus, kehil, kalult
nimi-alltüüp (ÕS-is suvi)
nimi, nime
hani, hane
lävi, läve

- tuli, meri, lumi, uni, veri, mõni
erand sõnas mõni; ains os mõnd ~ mõnda

Selle tüübi puhul oluline meeles pidada, et mitm os on sid-lõpuline, lühike i-mitmus puudub.

seminar-tüüp
- 4-5-silbilised võõrsõnad, mille 2 viimast silpi on lühikesed ja algavad konsonandiga
bariton, fenomen, leksikon, maraton, palagan, ridikül, variser, postiljon
- tar-liitelised: lauljatar
- võõrnimed Don, Vov, Klin

mitm omastavas -de: ridikülide, lauljataride, Donide

akvaarium-tüüp käändub kahe tüübi järgi: seminar ja õpik

3. käändkond
tubli-tüüp
kahesilbilised teisevältelised sõnad, osastavas t-lõpp
tublit, tublisse, tublide, tublisid
-nna

erandid osastavas ka lõputa: rubla, vedru, kahju
erandlik lühike sisseütlev: Järvakanti, Valka, Riiga, Aegviitu

i-mitmus puudub
kirju II v > tubli
III v > aasta

kõne-tüüp
lühike sisseütlev kerre, perre, tarre, vere-lõpulised kohanimed Rakverre
sid-lõpuline mitm osastav on õige! Kipub sisse tulema vigane id-lõpp.
Õige: lillasid, hapusid, lahjasid, lauljannasid
Ülivõrre: kõige lillam, hapum, lahjem

Korsten-tüüp lubatud nii korstnat kui ka korstent

Erandid
kolmas, kolmandat, kolmat
tuhat, tuhandet, tuhat
paras, parajat, parast

Kohanimedel võimalik lühike sisseütlev: Porkuni


number õpik
kangur kangru vigur viguri
teener teenri kooner kooneri
marmel marmli kaamel kaameli
inter intri kopter kopteri

aga mõlemad lubatud: haiseva ~ haisva, rabarber ~ rabarberi, snaiperi ~ snaipri, õitseva ~ õitsva

erandid: aher ahtrat, vaher vahtrat, tanner ~ tander tandrit, manner ~ mander mandrit

raudne-alltüüp
ne-liite ees konsonant
omastavas: ne > se asemel ne > sa
ehtsa, hoogsa, lihtsa, moodsa, soodsa, rõhtsa

5. käändkond
ne- ja s-sõnad, mille omastavas –se
osastava -t ja mitmuse -te liitub konsonandile

ains os – hubast
mitm om hubaste
välismaist, välismaiste; sügist, sügiste; mahlast, mahlaste; vihmast, vihmaste; koduste ülesannete
kohanimed: Alutaguse, Alutagust; Karuse, Karust; Padise, Padist; Harju-Madise, Harju-Madist

erand: juus, juukse, juust; juuste, juukseid, juustesse ~ juukseisse
omas

NB! päike, väike, äike
päikeste, vale: päiksete

oluline-tüüp
neljasilbilised teisevältelised
mitm osastavas i: inimesi, üritusi, labidakesi, olulisi, krobelisi

i-mitmus vähe kasutatav

mitm osastav sõnast väär: vääri

6. käändkond
sepp-tüüp
18 sõna paralleeli de-mitmuses: õunade ~ õunte
ais, hein, kael, kaer, kaun, koer, nael, nõel, oks, ots, pael, poiss, püks, saks, sein, sõel, vits, õun

lühikese i-mitm moodustamise spikker:
i > e kassi > kasse
e > i noole > nooli
u > e
a > u (kass kõrtsis ei käi)
a > i (e, ä, o, u, ö, ü)
erandid
- kõikide, kõigi
- pikki, kingi, silmi; tühje

sõber-tüüp sõprade
mäger mägra mäkra; mäkrade
puder pudru putru (NB! ains nimetav puder, mitte pudru); putrude

padi-tüüp patjade
puri purjede, purjedes

kontsert-tüüp
aadress, fokstrott, kompvek, pankrot, piiskop, seersant, seitung

käänamiseks spikker: käänata ainult lõpuosa nagu sant, mant:
sertide, santide, mantide
kontsertide, seersantide, teemantide

keel-alltüüp
peen, leem, hiir, hool, hääl, joon, meel, noor
peente kommete, peeni kombeid

uus-alltüüp
köis, põis, viis, kuus, täis
uut, kuut, viit, täit, põit
vars-alltüüp: kaas, õõs
käsi-alltüüp: vesi, süsi, mesi, susi, tõsi
mitmuse osastav – madalaid vesi, tuliseid süsi

käsi käe kätt
susi soe sutt

7. käändkond
tugevnev astmevaheldus
mõte, mõtte, mõtet
erand: pale, palge; pale pale palet

liige, liikme, liiget
võti, mitu, ripse
alge : alge
alge : algme : alget

tütar-alltüüp
l n r
tütarde
aken, kannel, tatar, pundar, küünal, peenar

hammas hoolas
hamba hoolsa
hammast hoolast, hoolsat
hammaste hoolsate

hammas: habras, koobas, ablas, narmas, puhas, ratas, reibas, teivas

hoolas: ainus, armas, ergas, sünnis, tõrges, õnnis, ärgas, hõlbus, kärbes

NB! ohtlik-tüüp nagu lugemik
ohtlik : ohtliku : ohtlikku : ohtlikkude e ohtlike: ohtlikke

i-ülivõrre

1. -lik, -likum, -likem
õnnelik, õnnelikum, õnnelikem
2. a- ja u-tüvelised keskvõrdes a, u > e+m, ülivõrdes i+m
must: musta > mustem, mustim
järsk: järsu > järsem, järsim
3. ji > kõige
kuri > kurjem, kõige kurjem
4. mitm os -id > ülivõrre diftongiline
tooreid > tooreim
madalaid > madalaim
5. tubli-tüüpi omadussõnadel mitm os -sid ja i-ülivõrre puudub!
kõige nürim, kõige südim, kõige hapum, kõige lahjem
6. i-tüvelistel ei saa moodustada i-ülivõrret, tuleb kasutada pikka ülivõrret
hall, halli : hallim : kõige hallim
pruun, pruuni : pruunim: kõige pruunim

7. ne-liitelised omadussõnad
lõhkine lõhkisim
lõhkiseid lõhkiseim
NB! kolmesilbilised 2-3-vältelised ehk soolane-tüüp: ainuõige soolaseid, soolaseim

Verbide muutmist ja veaohtlikke vorme vaata harjutuste vihikust lk 43-44.

Harjutused: 54, 56, 57

Harjutusi numbrite-lühendite kohta: 48, 51-53

Loengu II pool

4.-5. loeng
Kokku- ja lahkukirjutamine


Kokku- ja lahkukirjutamine on süstemaatilises grammatikas
1. sõnamoodustuse,
2. süntaksi,
3. semantika ala.

1. sõnamoodustus – mõned sõnalaadsed osised esinevad vaid liitsõna erikomponendina. Kirjutatakse alati järgneva sõnaga kokku (haja-, kuker-).
S-liitumismall (õpilas-, töölis-)
2. süntaks – teeb vahet ühildumatu ja ühilduva täiendi vahel: oma loovtööle, Ilmari väikevennalt (ühildumatu täiend); oma loovale tööle, Ilmari väikeselt vennalt (ühilduv täiend)
3. semantiline erinevus – kassi käpp või kassikäpp


Põhimõtteid:
1. Tähendusprintsiip
a) nimisõna + nimisõna: puu oksad – puuoksad; laste arst – lastearst (konkreetsed – abstraktsed)
b) omadussõna + nimisõna: vana ema – vanaema; suur linn - suurlinn
c) arvsõna + nimisõna: kolm jalga - kolmjalg
d) asesõna + nimisõna: oma algatus - omaalgatus
2. Vormiprintsiip
a) nimetavaline täiendosa kokku: laudtara, võrkkiik
b) lühenenud täiendosa kokku: kaugõpe, töölisühing
c) täiendosa iseseisva sõnana ei esine: ainuõige, igivana, laupäev
d) täiendosa mitmuse omastavas – lahku: teaduste akadeemia, raamatute nimestik
3. Traditsiooniprintsiip, tava
a) kohanimede kokku-lahkukirjutamise tava: Peipsi järv, Pärnu linn, Valgamaa, Põhja-Eesti
b) arvsõnade kokku-lahkukirjutus: kaks tuhat, kakskümmend, neliteist, viissada; paar tuhat, mõnisada, mõniteist
c) verbivormide kokku-lahkukirjutus: läbi lugema – läbi loetud ~ läbiloetud raamat
d) kaassõnade kokku-lahkukirjutus: maja taga, metsa poolt, ukse juures, akna ees

4. Kontekstiprintsiip
kuuekrae – uue kuue krae; pooleaastane – kahe ja poole aastane; keeleõpik - poola keele õpik

5. Täiendava sõna pikkus
keeleõpik – astronoomia õpik
liht- või liitsõna: pajakaas – supipaja kaas

6. Ühendi juhuslik või sage kasutus?
kooliminek, kojutulek
keldrisse minek, koosolekule tulek


Nimisõnad
Kokku, kui
- lõppeb konsonandiga (nimetav kääne) – koerputk, põldmari
- liitub ainsuse nimetavaliselt – tugisammas, nimiosa
- eesosis ei ole sõnavormina kasutatav - sumbküla, triiksärk
- lühenenud tüvi, s-liitumismall - õpilasmalev, haigusleht, kohanemisvõime
- uus, iseseisev tähendus (muukäändeline liitumine) - vetelpääste, kojutulek

Kokku või lahku, kui
1. Täiendosa omastavas, kokku-lahkukirjutus eristab tähendusi
indefiniitne definiitne
missugune? mis liiki, laadi? kelle? mille?
vennatütar venna tütar
lauajalg laua jalg
majaaknad maja aknad
mehejutt mehe jutt

2. Täiendosa omastavas, kuid tähenduserinevust ei ole (subjektiivsus, varjundid)
geograafiatund geograafia tund
füüsikaklass füüsika klass
ajalooõpetaja ajaloo õpetaja
keemiakabinet keemia kabinet

3. Täiend mõjutab:
a) täiendil on täiend
puuleht – suure puu leht
vennapoeg - vanema venna poeg
b) täiend kuulub kogu liitsõna juurde:
suurel puulehel
noorem vennapoeg
c) aianduse ja mesinduse selts; raua ja vase segu (ühe põhisõna juurde kuulub mitu sõnaga ja ühendatud omastavalist täiendit)
laeva- ja lennuühendus, raamatu- ja paberikauplus, suu- ja sõrataud; ostu-müügileping, liha-villalammas (ühe objekti kaks eri külge, funktsiooni)

4. mõjutab täiendsõna sihilik funktsioon:
pesupesemine, rukkilõikus, kartulipanek
aga konkreetne üksikjuhtum: hobuse ostmine, kleidi pesemine, põranda värvimine, akna avamine, näidendi kirjutamine

5. mõjutab täiendosa mitmuslik sisu:
porgandipeenar, linnuparv, tellisetehas, traktoripark

6. mõjutab põhisõna, kui see märgib hulka, määra, kogu ja täiendosa ainet, materjali:
heinakuhi, sõnnikukoorem, saiapäts, lumehang


Omadussõna + nimisõna
1. kindel omaette mõiste: vanaema, uusaasta
2. lühenenud omadussõna: agraarmaa, kiirrong, nüüdisaeg
3. aga käändumatud omadussõnad lahku: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, eesti keel, gooti stiil
4. nimelähtelised sõnad: diiselmootor, morsetähestik, maratonijooks
5. eesnimeline täiend kokku: jaaniuss, pärtliöö, jüriöö

Määrsõna + nimisõna
- kokku, kui moodustub omaette mõiste: allüürnik, pealkiri, püstiasend
- sõna ‘eri’ mõlemat moodi: eriala, eri aladel

Kohanimed
Üldnimeline järelosa lahku. Tartu linn, Rüütli tänav, Kolme Papli allee
Käänduv omasõnaline nimeosa lahku: Valge meri, Suur väin
Kokku kui esiosa ei ole kohanimi: Emajõgi, Suveaed
Kompaktse kohanime osaks kujunenud omadussõna: Suurküla, Valgejõe
üldnimega -maa: Saksamaa
Lahku mitmuses Aasia maad, Skandinaavia maad; isikunimi Baffini maa

ne- ja line-liitelised omadussõnad
meetripikkune, Tartu-lähedane, seitsmeaastane, T-kujuline, kahekuune;
viie meetri pikkune, Miina Härma nimeline, Valga ja Võru vaheline, suure T kujuline, kahe ja poole kuune


Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine

Käänd-, määr- ja tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelisest või käändelisest vormist lahku:
andekaks peetav õpilane, kannatada saanud auto, pruuniks värvitud pink

Liitverb (püsiühendid)
naeruvääristama, taandarenema, tasakaalustama

Ühendverb (põhiverb + abimäärsõna)
a) kohamäärsõna + verb: alla tulema, alla võtma, alla kirjutama; eemal seisma, eemal asetsema; mööda minema; sisse astuma; tagasi tulema
b) seisundimäärsõna + verb: alles jääma, ilma jätma, katki minema, kinni panema, kokku segama, rikki minema, segi lööma
c) perfektiivsusmäärsõna + verb: ära andma, ära võtma, ära minema

Väljendverb – mingi käändsõnavormi ja verbi fraseoloogilise tähendusega ühend
andeks andma, hoolt kandma, mehele minema, lugu pidama, pead murdma, jagu saama, silma torkama, hukka mõistma

Ühendverbid ja väljendverbid lahku:
1. pöördelised vormid
2. infinitiivivormid
3. des-, nud-, tud-, mata-, nuna-, tuna-, vat-tunnusega lauselühendivormides

KOKKU/LAHKU: v- ja tav-, nud- ja tud-kesksõna, mata-vorm

LAHKU: kui ühendverbi määrsõnale eelneb temaga süntaktiliselt seotud laiend trepist alla jooksev koer, albumist välja rebitud pildid, jõest üle ujuv poisike, rahasse ümber arvestatud, lastest maha jäetuna



Teonimed ehk deverbaalid KOKKU: altvedamine, läbivaatamine, arusaam, juuresolek, vastuvõtt, vastuvõtmine
Iseseisev omadussõna KOKKU: kauamängiv heliplaat, isemajandav ettevõte, mittetuntud raamat


Arvsõna + omadussõna

Ühesõnalise arvsõna ja ne-, line-omadussõna liitumid kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, peagu, umbes) kuni kuuekilone raskus, umbes viietunnine ajavahe, ligi seitsmepäevane matk


Arvsõnad

viis, kümme, viisteist, kakskümmend, viissada, tuhat, neli tuhat, kümme tuhat kakssada kolmkümmend kaks
Järgarvsõnad sama loogika järgi tuhande neljasaja viiekümne kuuendal aastal

Sidekriipsu kasutamisest
a) lugemist hõlbustav jää-äär
(kuu-uurija jää-äärne töö-öö)
b) asendav korduv põhi- või täiendsõna
c) ühendav
- pärisnime puhul Võrtsjärve-äärne
- liitpärisnimi Väike-Maarja
- liitmäärsõna järk-järgult, samm-sammult (aga pole sellest moodustatud omadussõnas järkjärguline, sammsammuline)
- täht, muu tähis, täheühend, silp, number, mittekäänduv sõna: TV-programm, lik-liide, jah-sõna, 7(-)päevane, x-kujuline, de-mitmus

Harjutused kokku-lahkukirjutamise kohta:
41, 43

P.S. Vabandust loengumaterjali hilinemise pärast! Olge tublid ja kohtume 5. oktoobril kl 10.

Sõnade lühendamine, arvude kirjutamine

4. loengu 1. pool skandinavistidele (28. sept asemel).
NB! 28.-29. septembril tuleb 2. pool ja harjutused, mis peavad olema tehtud 5. oktoobriks.

Lühendit on mõtet kasutada ainult siis, kui see tõesti lühendab sõna. Paari tähe võrra ruumi säästev lühend ei õigusta ennast.
Lühendid:
1. üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on kokkuleppeline kuju, et oleks arusaadavad
2. ühe konkreetse teksti jaoks kindlaksmääratud lühendid
Lühendid on argised ega sobi ilukirjandusse, pidulikku ega tippametlikku teksti. Näiteks taunitakse lühendeid lepingupoolte nimetustes. Väljakirjutamine on alati viisakam kui lühendamine – au- või tänukirjas ei maksaks tiitleid lühendada.
Kirjutajana tuleb meeles pidada, et lugeja tahab ka lühenditest aru saada – teistele loodud tekst on midagi muud kui enda tarbeks konspekteerimine.

Lühendusviisid
1. algustähtlühend a – aasta, l – leht; loe; linn; laht, R – reede; liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe: r-ringkond – rahvusringkond, L-Ameerika – Lõuna-Ameerika (või Ladina-Ameerika?)
2. katkendlühend – 2 esimest silpi miinus viimane täishäälik: lüh – lühend, õpil – õpilane, konv – konverents. Samamoodi liitsõnades mõlemast osisest sots-dem – sotsiaaldemokraatlik ..
3. valiktähtlühend – ilmekas osa tähtedest, hrl algustähed: nr – number, hr – härra, nt – näiteks, kt – kohusetäitja, rk – raamatukogu, skp – selle kuu päeval, rtj – raudteejaam, Kumu – kunstimuuseum; TERKO – teraviljasaaduste kombinaat

Suure või väikese tähega? Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure tähega kirjutatavad ühendid: TTÜ, NSVL, KK; aga ka AS – aktsiaselts, E – esmaspäev, MM – maailmameistrivõistlused. Suurtähtlühendid võivad aja jooksul sõnaks muutuda (aids, euribor).
Leidub ka suurtähtlühendeid, kus lisandub täpsustav väiketäht, et teha eri lühenditel vahet, nt EKmS (Eesti Kirjameeste Selts) – EKS (Eesti Kirjanduse Selts).
Mitmetähenduslike lühendite puhul aitab tähendusest aru saada kontekst. Kas v.a on ‘välja arvatud’ või ‘väga austatud’.

Võõrkeelsete sõnaühendite puhul on lühendi kasutamisel oluline tava: Ameerika Ühendriigid – USA; Riikliku Julgeoleku Komitee – KGB; aga LAV - Lõuna-Aafrika Vabariik, EL, EÜ

Punktiga või punktita?
Üldiselt punktita, kuid vale pole kumbki. Üldkasutatavad lühendid võiks olla punktita. Ühes väljaandes võiks olla üks stiil. Punkti tuleb kasutada siis, kui muidu langeb lühend kokku mõne eesti sõnaga: k.a; s.a; e.m.a; v.a; võib panna ka muudes sõnaühendeis: s.o, p.o, m.a.j

Sidekriips
- Liitsõnade puhul osade piiri märkimiseks: rahv-vah, ped-dr, Lad-Am, e-post, K-Järve, P-Jaagupi
- Käändelõpu lisamiseks: nr-te, pr-d, lk-l, SK-ga, A. B-le, T. E-st; tüvevokaal saab olla ainult häälduses kaashäälikuga lõppeval lühendil: töötas KEK-is, ROK-i liikmed (õige on ka sidekriipsuta KEKis, ROKi), aga kooskõlas ST-ga.
- Lühenditest tuletamisel: ERSP-lane, KGB-lane, ETV-lik

Sobimatu on lühendada tekstis EV. Kas välja kirjutada Eesti Vabariigi või Eesti või riigi.
Rahvusvahelised Eesti maatähised on EE ja EST.
NB! EEK sobib ainult rahvusvahelises äris. Eestis kasutame kr.
Euroopa rahaühik on euro.

Numbrid

Tavalises tekstis kirjutatakse arvud 1-10 sõnadega: Mul on kolm õuna.
Sama kehtib liitsõnade puhul: ühetoaline korter, nullpunkt, neljatärnihotell. Veel kirjutatakse kindlasti sõnadega tekstis suured ümmargused arvud, kui ei toonitata täpsust: Pidin sind sada aastat ootama. Tartul on tuhandeaastane ajalugu.
Kui tahetakse rõhutada täpsust, on numbriga lubatud: Tal on 50. sünnipäev. Ankeedile vastas 100 isikut.

Kui tekstis on lähestikku palju arve ja erinevas suuruses, kirjutatakse kõik numbritega: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis - kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaži.

Matemaatika, statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.

Ei tohi kirjutada 40 tuhat > 40 000, 150 tuhat > 150 000, samuti mitte 40,1 tuhat > 40 100. Aga võib: 10 miljonit, 2,1 miljardit

Mõõtühikud jm sümbolid
Toa pikkus on 5 m, laius 3 m ja kõrgus 2,5 m. Piimaliiter maksab 5 kr 40 s.
NB! Tekstides ei kasutata hinnasiltide märgistust .–

Ööpäeva keskmine temperatuur on 15 ºC (arvust lahku, aga kraad ja Celsiuse tähis kokku!)
% arvuga kokku: Kinnisvarahinnad on langenud 20%.

Rühmitamine
Suured arvud rühmitatakse tagant kolmekaupa:
6 234 566 kr
Telefoni- ja faksinumbreid rühmitatakse tagantpoolt nelja ja kolme kaupa:
333 4444

Arvude paigutamine tekstis
Teksti paigutades peab vaatama, et üks arv mahuks ühele reale.
Numbritega arvud ei tohi sattuda tekstis kõrvuti, ka eri lausetes mitte.
Kasum aastal 1993 oli 65 000 krooni. > Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni.
Näitetruppe osales tänavu 27. 16 neist olid võistlemas ka mullu. Tuleb muuta sõnade järjekorda: Näitetruppe osales tänavu 27. Neist 16 oli võistlemas ka mullu.

Järgarvud

Araabia numbritega: 14. kohal, 50. sünnipäev, 1930. aastad
Rooma numbritega: XX sajandil, II osa. Ühes tekstis lähestikku on parem kasutada vaid araabia numbreid.
Täpsustav täht järgneb sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass.

Käänamine
Käändetunnust saab lisada alates osastavast. Omastava tüvevokaale numbriga kirjutatud arvule lisada ei tohi. 28t, 28sse; III-t, III-sse
Järgarvsõna araabia numbriga: liide + käändetunnus. 28nda, 28ndat, 28ndasse. Tuleb tähele panna, et kirjas võib kasutada nii 1930. aastad kui ka 1930ndad, aga mitte mõlemad koos.

Samuti ei lisata käändetunnuseid ühendites, kus juba tuleb välja käändelõpp:

Väär Õige
27-st osalisest 27 osalisest
11-ndas klassis 11. klassis
VI-s peatükis VI peatükis

-ne ja -line omadussõna
Sidekriipsuga või kokku: 23-aastane ~ 23aastane; 40-vatine ~ 40vatine lamp
Aga lahku 40 miljoni kroonine laen.
Kokkukirjutus säilib ka siis, kui lisandub määrsõnaline laiend (kuni, ligemale, ligikaudu, ligi, peaaegu, umbes):
Kuni 8-tunnine tööpäev, ligi 18% hinnatõus
Samaks jääb ka lahkukirjutus: ligi 50 mm hälve

Kuupäev, aastaaeg, kellaaeg
20. aprillil 2009. a
20. aprill 2009
20. IV 2009
20.04.2009
20.4.2009
20.04.09
20.04-02.05.2009

2. mail 2009
02.05.2009

2009. aastal
2009. a
aastal 2009
aastail 2007-2009, 2007-09
aastad 2007-2009, 2007-09
Johannes Aavik (1880-1973)
1920.-1930. aastad
1920. aastail; 1920ndail
1994.-95. õa, 1994.-95. õa 1994/95. õa

kell 19.30
algab 8.00 ja lõppeb 9.15
6.18.24 (tund.minut.sekund)
2.35,34 (minut.sekund,kümnendiksekund)

Jaotise numbrid
2.3.4. Valla eelarve
või
2.3.4 Valla eelarve (suurem vahe, viimast punkti ei ole)
Nagu punktis 2.3.4 osutatud (punkti ei ole)

Ortograafia ja võõrsõnade õigekirjutus; tsitaatsõnad, tuletised

Eesti ortograafia põhiprintsiibid. Võõrsõnad, tsitaatsõnad, võõrnimede ja tuletiste õigekiri

Ortograafia
1. õigekiri kui üldkasutatav kirjaviis;
2. õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus, õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest – kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid.

Eesti ortograafia põhiprintsiibid
1. foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte
Erandid:
teise- ja kolmandavältelise vokaali ja diftongi puhul: maali ja .maali, seina ja .seina
teise- ja kolmandavältelise l, m, n, r, s puhul: (mere) kallas, (vihma) kallas
n ja ŋ (velaarpalataalne nasaal) puhul: kand, rong
u-lõpulise diftongi puhul: kaua, laua (hääldus kauwa, lauwa)
palatalisatsiooni puhul: palk, pal’k; pan’n, kann, kas, kas’s, katt, kot’t, lood, lood’)
j mittemärkimine, kuigi häälduses esineb: müüa (hääldus müija) ja müüja; siia

2. morfoloogiline ehk vormiprintsiip
hoitakse lahus tähendusi: all ja hall; agu ja hagu
gbd ja kpt gaas ja kaas, baar ja paar, ball ja pall)
sama morfeem ei pruugi häälduses säilida, kuid säilib käänates ja pöörates: kärbes ja kärbse, umbne ja umbse, hoogne ja hoogsalt, kandma ja kandku; kuigi helitu hääliku kõrval hääldatakse paari teises sõnas enamasti tugev kpt.

3. semantiline printsiip
Suur ja väike algustäht aitab eristada üldnimesid ja pärisnimesid: Kivi – kivi
Kokku- ja lahkukirjutamine: noor mees ja noormees, vana ema ja vanaema

Eesti keele sõnade struktuuri fonotaktika

Fonotaktika on häälikute kombineerumine sõnades. Konsonantide ja vokaalide vaheldumine loob sõnastruktuuri reeglistiku, kuid sellele ei allu võõrsõnad.

Eesti keelele on omane CVCV vaheldumine nt pesa, VCV ema ja rõhk 1. silbil.

Võõrsõnad sisaldavad struktuurivõõrusi:
- rõhk on mujal kui 1. silbil (reporter, direktor, miljöö),
- sisaldavad võõrsõnatähti f š z ž (fanfaar, šaht, zlott, žurnaal)
- gbd sõna algul: glögi, ballett, draama
- eesti keelele võõrad diftongid
io bioloogia eu terapeut üa hüatsint ua tualett
üe müeliit uo fuorograaf ou proua ie pieteet

- võõrad konsonantühendid
nr žanr bs absurd
gd smaragd nh bronh
dk vodka gt foogt
bt abt
- järgsilpides pikad vokaalid ja diftongid
menüü, ateljee, ruloo, epopöa, kantselei (omasõnades esinevad ai ei ui)
- järgsilpides vokaalid o õ ö ö ü
kino, loto, miljonär, polüglott
- järelosistes liitsõnataolised elemendid
-nüüm sünonüüm
-droom hipodroom
-aar repertuaar

Klusiilid (gbd ja kpt)
1. gbd-ga algavad vaid võõrsõnad (ballast, detail, graniit). Omasõnad ja laensõnad on kpt-ga (kott, pea, tugi; kindral, piibel, tukat).
2. nõrgad ja tugevad sulghäälikud eristavad tähendusi:
baar – paar, düün – tüün, gild – kild
3. eri aegadel laenatud samad tüved:
balloon – pall, blankett – plank, glasuur – klaas, graveerima – kraav, doos – toos

F ja V
1. sõna algul eristab tähendusi: faas ja vaas, foon ja voon, farss ja varss
2. vanades laenudes f ˃ v: villima (füllen), vürst (fürst)
3. mitu korda laenatud tüved: vorm – formeerima, vundament – fundamentaalne
4. sõna sees ja lõpus f ˃ hv: paragrahv, krahv, kohver, trühvel, kihvt
5. f on sagedam sõna algul ja ka mujal: fagott, festival, trafaretne, šiffer

Sibilandid š z ž
š ˃ s: sinel, sahver, slepp, sarm, snepper, stamp, siiber, spits, snitt, sintoism.
sh ja zh ei ole lubatud!
z muganeb aja jooksul samuti: seniit, sodiaak

J
1. häälduses esineb, kirjas ei märgita: meie, aias, süüa, müüa
2. häälduses i+j, kirjas jj: majja, ojja, tujju
3. esineb ja kirjutatakse silbi algul: sa-jab, ma-jo-nees
4. uuemates võõrsõnades i, kodunenumates j: revisionism, revisjon; missioon, misjonär
5. i püsib sõnades, kuhu talle järgneb eri silpi kuuluv a o u: raadio, staadion, dünastia, akordion, tšempion, raadium

H
h - pika täishääliku järel: psüühika, stiihia, stiihiline
- lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, boheemlane, mahorka
hh - pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, epohh, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, mehhanism, rahhiit.
mehaanik, mehaaniline ja mehhaanik, mehhaaniline

F ja Š
f-i ja š õigekirjutus käib kpt kirjutamise reeglite järgi - lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega.
profid šefid, proffe šeffe; mafiooso blufib, maffia bluff; käin duši all, võtan dušši; ostan guljaši, söön guljašši; leidis niši, poeb nišši
- f ja š sõnades afekt, aferist, efekt, grafiti, rafineerima; ešelon, finišeerima, atašee.
- f ja š pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis; geiša.
- š viimases silbis, mis ei ole pearõhuline: fetiš, finiš, hašiš, tšaardaš
- Kaashäälikuühendeis: borš : borši : .borši ; revanš : revanši : .revanši

Kaashäälikuühendid
kõrv, kõrvu
pits, pitse
pappel, paplid
silmad, silmi
koppel, koplid


Liidete liitmisel:
-lik türanlik
-jas kausjas, usjas, trepjas
-lane linlane, kaslane
-ne metalne,
-kond lipkond
-le, -ne verbides mäslema, tipnema

Erandid J
Ülipikk s - l, m, n, r järel: morss, valss, kirss, seanss, renessanss, ressurss.
Mis häälik väldet kannab? börs, hirss, kurss, pärslane, hirss, pärssima; kirss : kirsi : kirssi
Liited: farss ˃ farslik, konkurss ˃ konkurslane, marss+ruut = marsruut
Liiteid ja liitsõnu tuleb lahus hoida: võrkkiik, vaskkatel, presshein, kloššseelik, vurrkann, masstöö, presshein

-ki, -gi
helitule -ki: sulgki, kappki, kottki, laudki, kurbki; kasski, šeffki
helilisele (täishäälik ja kaashäälikutest l, m, n, r, v) -gi: emagi, elugi, pallgi, kulmgi, konngi, vurrgi, värvgi

kond-liide
lipkond, aga keskkond, rõhkkond – sõnast ei kao foneem (häälik, mis kannab tähendust), kuigi kaob pikkust märkiv topelt p.

ne-liide
modern + ne modernne, modernse. Sõnast ei kao foneem!
Kompleks + ne, kompleksne, kompleksse


Võõrnimede kirjutamine

Võõraid isiku- ja kohanimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja.
Nt Liechtenstein, Canberra, Venezuela, Jean-Pierre Chabrol, Geoffrey Chaucer ..
Almatõ, Usveja järg, Samara, Juri Kazakov, Šotha Rusthaveli ..

Erandid
Ajalootegelaste nimed, mis meil rohkem tuntud:
Aleksander Suur, Katariina II, Peeter I, Karl XII
Kohanimed
1. Eksonüümid (väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed): Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Läti, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Koiva; Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri .. Eksonüüme on vähe ja juurde neid enam ei teki, pigem esineb tagasivõtte. Nt Roheneemesaared ˃ Cabo Verde, Elevandiluurannik ˃ Côte d’Ivoire
2. Mugandnimed. Keelekorraldus püüab hoida mugandnimede hulka võimalikult väiksena. Enam ei tunta Liihtenšteini, Šlesvig-Holšteini, Vürtenbergi, Amasoonast, Niagaarat, vaid on Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württenberg, Amazonas, Niagara. Kui kasutada nime originaalkuju, on see igal juhul õige!

Tsitaatsõnade kirjutamine

Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ja neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Hääldus on võõrkeelelähedane.
Nt exclusive – ld ‘(viimane) välja arvatud’
in corpore – ld ‘terves koosseisus’
de iure - ld ‘õiguslikult’
deus ex machina – ld ‘jumal masinast’
self-made man – ing ‘omal jõul edu saavutanu’
à propos - pr ‘muuseas’
comme il faut - pr ‘eeskujulik, korrektne’

Tsitaatsõnu kirjutatakse kursiivis, käänatakse ülakoma abil: grand old man’ist.
Kui keeles on tsitaatsõna juba nii kodunenud, et on kujunenud võõrsõnaks, on soovitatav kasutada võõrsõna:
beatles ˃ biitlid, businessman ˃ bisnismen, fun-club ˃ fänniklubi, graffiti ˃ grafiti, grafiitod, hacker ˃ häkker, pizza ˃ pitsa, pub ˃ pubi, rock ˃ rock

Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine

Võõrnimedest saadud üldsõnad kirjutatakse nagu teised võõrsõnad häälduspäraselt:
Guillotin – giljotiin, giljotiinima
Champagne – šampanja
J. H. Browning – brauning
Cro Magnon – kromanjoonlane
Diesel – diisel
Darwin – darvinism
Gobelin – gobelään
Gilette – žilett
Maecenas – metseen
J. Nicot – nikotiin

Võõrnimetuletiste kirjutamine

Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades, üldsõnaks muutumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata:
balzaclik, chaplinlik, chopinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, kuperjanovlane, madridlane, stockholmlane, zürichlane, kiellane, philadelphlane, aristotellus, chopenhauerlus, freudism, thatcherism
Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri
1) kui kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad: bordeax’lane, cannes’lane, poe’lik, watteau’lik, rabelais’lik
2) ei taheta rakendada eesti konsonantühendi reeglit: faehlmann’lik, thomas-mann’lik; ka eesti nimede puhul mutt’lik, artur-kapp’lik, rumm’lane; aga tallinlane, krimlane, jeruusalemlane!
Mitmesõnalist võib kirjutada kokku või eristada sidekriipsuga:
newyorklane, riodejaneirolane; rocca-al-marelane, jeanne-d’arclik, brigitte-bardot’lik

! Ainult kõige üldisemalt levinud võõrnimetuletistes on nimeosis muganenud:
darvinism, kalvinism, marksism, masohhism (Sacher-Masoch), šovinist (Chauvin), luterlus.
Harva kasutatavate liidete puhul aga on nimekuju häälduspärastamine tavaline: lioonitar (Lyon), haimoriit (Highmore), mendeleevium (Mendelejev), šeikspiroloog (Shakespeare) – aga shakespearelik.

2. loeng

1. Kodutöö (ÕS-i kasutamine)
2. Töödest.
3. Suur ja väike algustäht

Suurel algustähel on neli ülesannet:
- tähistada lause algust. Erandid: “... ma vist ei tule,” ütles ta kurvalt. mine-vorm (grammatilised terminid jäävad väiketähega)
- tähistada nimesid – eristada üldnime ja pärisnime: õie värv või Õie Värv, väike vanker või Väike Vanker
- püsikindlust osutada: Jäälahing, Teine maailmasõda, Seitsmeaastane sõda, Jüriöö ülestõus
- tähistada tunderõhku (ülimussuurtäht Teie Majesteet; ametlikkussuurtäht Tartu Ülikool, Kambja Põhikool; personifitseeriv suurtäht Kivist Külaline, Surm, Isa, Lootus; viisakussuurtäht Sina ja Teie, asenimed Koidulaulik, Must Mander, Vana Maailm, Metsik Lääs, Igavene Juut)

Võimalused, kuidas suurt algustähte kasutada:
1. SSS ehk läbiv suurtäht, kus ühendis on suured kõik algustähed, v.a abisõnad
- isikunimed Anton Hansen Tammsaare, Leonardo da Vinci
- hüüd- ja varjunimed Richard Lõvisüda, Kärna Ärni, Vanapagan
- loodusnähtustele ülekantud isikunimed troopiline torm Fred
- kohanimed, maastikuosad Hea Lootuse neem, Franz Josephi maa, Suur Munamägi, Sõrve säär, Väike väin
- mõnede kohtade hüüdnimed Must Mander, Emajõe Ateena
- tänavad, puiesteed, väljakud Kolme Papli allee, Taani Kuninga aed, Suur kaar
- riigid, territooriumid Ameerika Ühendriigid, Rio de Janeiro linn
- taevakehad planeet Maa, täht Põhjanael
- ehitised Suur Rannavärav, Kolm Õde
- osa üritusi Viie Veski kross, Valge Daami päevad
- autasud Rahvaste Sõpruse orden, Eesti Taassünni auhind, Punase Nelgi auhind
- asutused, ettevõtted, organisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Tartu Ülikool, Eesti Pank, Emakeele Selts, aktsiaselts Priit ja Pojad. Dokumentides ja ametlikus suhtluses suurtäht, tavasuhtluses väiketäht Tartu ülikool, Kambja põhikool, Saku õlletehas. Allasutused on alati väikese tähega Tartu Ülikooli / ülikooli filosoofiateaduskond, Eesti Panga nõukogu
- väljaanded: ajakiri Kodu ja Aed, Õpetajate Leht, Loomingu Raamatukogu
- kaubanimed kakao Meie Mark, Põltsamaa Kuldne vein, Musta Roosi kompvekid, Estonia klaver, Vana Tallinna liköör, Kevade küpsised. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet omavatel kaupadele ei ole nime ja neid kirjutatakse nagu üldsõnu: riisipirukas, suitsujuust, kaeraküpsised, soolapulgad, vigurküünal

2. “Svv” ehk pealkirjamall
- teosed “Tõde ja õigus”, “Kivid ja leib”, maal “Muhu rauk”
- tele- ja raadiosaated “Aktuaalne kaamera”, “Naistevahetus”, “Meeleheitel koduperenaised”
- taimesordid “Jõgeva kollane”, õunasort “Liivi kuldrenett”

3. Svv ajaloosündmuste püsikindluse märkimine: Esimene maailmasõda, Suur isamaasõda, Suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, Kollaste Turbanite ülestõus (organisatsiooni järgi). Ajaloosündmuste nimed on aga läbiva suurtähega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk.
4. väikese tähega on:
tähtpäevad – karjalaskepäev, ülemaailmne tervisepäev, esimene nelipüha, teine jõulupüha, süütalastepäev, võidupüha, uusaasta, vana-aasta õhtu
üldnimega tuntud teosed – piibel, vana testament, uus testament, koraan

Suure tähega võib alata:
- koht, ehitis
- asutus, organisatsioon, ühendus
- riik, osariik
- isik, olend
- perioodikaväljaanne
- teos, dokument, sari, rubriik
- ajaloosündmus
- autasu
- üritus
- taimesort
- kaup, sõiduk jms


4. Harjutame harjutus 35 lk 19
5. Kontrollime
6. Kodutöö (harjutus 36 ja 39)