Veaohtlikud sõnad

6. loeng


Tüüpsõnad on loodud kindlate morfoloogiliste tunnuste järgi. Praegu kasutusel olevale tüüpsõnade süsteemile pani aluse Elmar Muuk 1928. aastal.
Morfoloogilised tunnused:
- astmevaheldus
- silpide arv ainsuse omastavas
- välde
- tüve lõpuhäälik, nt kõne, pesa
- sufiksid, nt -anna > tubli-tüüp


Veaohtlikud sõnad tüübiti

1. käändkond koi-tüüp
Peale omasõnade (nõu, au) kuuluvad siia:
- pika diftongiga lõppevad võõrsõnad
- pika vokaaliga lõppevad sõnad (välja arvatud -ee) nt argoo, büroo, halvaa
- vokaaliga lõppevad noodinimed, nt do, re, mi, fa
- hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed, nt c, d, g (c-st g-ni)
- hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed, nt b, d, g, t
- vokaalide nimed, a, e, i
- hääldamisel pika vokaali v diftongiga muude keelte tähtede nimed, nt Π [pii]
- suurtähtlühendid, mis hääldusel lõppevad vokaaliga, nt ÜRO-d, ERSP-d, TÜ-d
- võõrnimed, mis hääldamisel lõppevad lõppevad pika vokaali v diftongiga, nt Dumas’d, Bordeaux’d, Renault’d
- pika vokaali v diftongiga lõppevad Eesti kohanimed, nt Rae, Mustamäe, Sillamäe
Veakohti: au, nõu – ainsuse osastavas käändetunnus puudub: au, nõu
i-mitmus võimalik teedel ~ teil

idee-tüübi (ee-ga lõppevad võõrsõnad) 4 peakäänet:
mitm om ideede
ains os ideed mitm os ideid ~ ideesid
ains sisseütl ideesse

2. käändkond
ains osastav on lõputa: mida? kena, tragi, vaba, udu, muna, nüri, jada, elu-liitelised – loetelu;
t-lõpp tuleb erandina üksikutes sõnades: iga ~ igat, isikunimed, kohanimed;

NB! nüri, vilu, mõru, südi
NB! t-lõpp tungib ains osastavasse sõnades ema ~ emat, isa ~ isat, tädi ~ tädit, onu ~ onut
Lühike sisseütlev võimalik: elusse ~ ellu, harusse ~ harru, rabasse ~ rappa, udusse ~ uttu
Ka mitm osastav mitm sid-lõpp v lõputa: kenasid ~ keni, linasid ~ linu, munasid ~ mune, pühasid ~ pühi
i-mitmuses kavus, kehil, kalult
nimi-alltüüp (ÕS-is suvi)
nimi, nime
hani, hane
lävi, läve

- tuli, meri, lumi, uni, veri, mõni
erand sõnas mõni; ains os mõnd ~ mõnda

Selle tüübi puhul oluline meeles pidada, et mitm os on sid-lõpuline, lühike i-mitmus puudub.

seminar-tüüp
- 4-5-silbilised võõrsõnad, mille 2 viimast silpi on lühikesed ja algavad konsonandiga
bariton, fenomen, leksikon, maraton, palagan, ridikül, variser, postiljon
- tar-liitelised: lauljatar
- võõrnimed Don, Vov, Klin

mitm omastavas -de: ridikülide, lauljataride, Donide

akvaarium-tüüp käändub kahe tüübi järgi: seminar ja õpik

3. käändkond
tubli-tüüp
kahesilbilised teisevältelised sõnad, osastavas t-lõpp
tublit, tublisse, tublide, tublisid
-nna

erandid osastavas ka lõputa: rubla, vedru, kahju
erandlik lühike sisseütlev: Järvakanti, Valka, Riiga, Aegviitu

i-mitmus puudub
kirju II v > tubli
III v > aasta

kõne-tüüp
lühike sisseütlev kerre, perre, tarre, vere-lõpulised kohanimed Rakverre
sid-lõpuline mitm osastav on õige! Kipub sisse tulema vigane id-lõpp.
Õige: lillasid, hapusid, lahjasid, lauljannasid
Ülivõrre: kõige lillam, hapum, lahjem

Korsten-tüüp lubatud nii korstnat kui ka korstent

Erandid
kolmas, kolmandat, kolmat
tuhat, tuhandet, tuhat
paras, parajat, parast

Kohanimedel võimalik lühike sisseütlev: Porkuni


number õpik
kangur kangru vigur viguri
teener teenri kooner kooneri
marmel marmli kaamel kaameli
inter intri kopter kopteri

aga mõlemad lubatud: haiseva ~ haisva, rabarber ~ rabarberi, snaiperi ~ snaipri, õitseva ~ õitsva

erandid: aher ahtrat, vaher vahtrat, tanner ~ tander tandrit, manner ~ mander mandrit

raudne-alltüüp
ne-liite ees konsonant
omastavas: ne > se asemel ne > sa
ehtsa, hoogsa, lihtsa, moodsa, soodsa, rõhtsa

5. käändkond
ne- ja s-sõnad, mille omastavas –se
osastava -t ja mitmuse -te liitub konsonandile

ains os – hubast
mitm om hubaste
välismaist, välismaiste; sügist, sügiste; mahlast, mahlaste; vihmast, vihmaste; koduste ülesannete
kohanimed: Alutaguse, Alutagust; Karuse, Karust; Padise, Padist; Harju-Madise, Harju-Madist

erand: juus, juukse, juust; juuste, juukseid, juustesse ~ juukseisse
omas

NB! päike, väike, äike
päikeste, vale: päiksete

oluline-tüüp
neljasilbilised teisevältelised
mitm osastavas i: inimesi, üritusi, labidakesi, olulisi, krobelisi

i-mitmus vähe kasutatav

mitm osastav sõnast väär: vääri

6. käändkond
sepp-tüüp
18 sõna paralleeli de-mitmuses: õunade ~ õunte
ais, hein, kael, kaer, kaun, koer, nael, nõel, oks, ots, pael, poiss, püks, saks, sein, sõel, vits, õun

lühikese i-mitm moodustamise spikker:
i > e kassi > kasse
e > i noole > nooli
u > e
a > u (kass kõrtsis ei käi)
a > i (e, ä, o, u, ö, ü)
erandid
- kõikide, kõigi
- pikki, kingi, silmi; tühje

sõber-tüüp sõprade
mäger mägra mäkra; mäkrade
puder pudru putru (NB! ains nimetav puder, mitte pudru); putrude

padi-tüüp patjade
puri purjede, purjedes

kontsert-tüüp
aadress, fokstrott, kompvek, pankrot, piiskop, seersant, seitung

käänamiseks spikker: käänata ainult lõpuosa nagu sant, mant:
sertide, santide, mantide
kontsertide, seersantide, teemantide

keel-alltüüp
peen, leem, hiir, hool, hääl, joon, meel, noor
peente kommete, peeni kombeid

uus-alltüüp
köis, põis, viis, kuus, täis
uut, kuut, viit, täit, põit
vars-alltüüp: kaas, õõs
käsi-alltüüp: vesi, süsi, mesi, susi, tõsi
mitmuse osastav – madalaid vesi, tuliseid süsi

käsi käe kätt
susi soe sutt

7. käändkond
tugevnev astmevaheldus
mõte, mõtte, mõtet
erand: pale, palge; pale pale palet

liige, liikme, liiget
võti, mitu, ripse
alge : alge
alge : algme : alget

tütar-alltüüp
l n r
tütarde
aken, kannel, tatar, pundar, küünal, peenar

hammas hoolas
hamba hoolsa
hammast hoolast, hoolsat
hammaste hoolsate

hammas: habras, koobas, ablas, narmas, puhas, ratas, reibas, teivas

hoolas: ainus, armas, ergas, sünnis, tõrges, õnnis, ärgas, hõlbus, kärbes

NB! ohtlik-tüüp nagu lugemik
ohtlik : ohtliku : ohtlikku : ohtlikkude e ohtlike: ohtlikke

i-ülivõrre

1. -lik, -likum, -likem
õnnelik, õnnelikum, õnnelikem
2. a- ja u-tüvelised keskvõrdes a, u > e+m, ülivõrdes i+m
must: musta > mustem, mustim
järsk: järsu > järsem, järsim
3. ji > kõige
kuri > kurjem, kõige kurjem
4. mitm os -id > ülivõrre diftongiline
tooreid > tooreim
madalaid > madalaim
5. tubli-tüüpi omadussõnadel mitm os -sid ja i-ülivõrre puudub!
kõige nürim, kõige südim, kõige hapum, kõige lahjem
6. i-tüvelistel ei saa moodustada i-ülivõrret, tuleb kasutada pikka ülivõrret
hall, halli : hallim : kõige hallim
pruun, pruuni : pruunim: kõige pruunim

7. ne-liitelised omadussõnad
lõhkine lõhkisim
lõhkiseid lõhkiseim
NB! kolmesilbilised 2-3-vältelised ehk soolane-tüüp: ainuõige soolaseid, soolaseim

Verbide muutmist ja veaohtlikke vorme vaata harjutuste vihikust lk 43-44.

Harjutused: 54, 56, 57