Veaohtlikud sõnad

6. loeng


Tüüpsõnad on loodud kindlate morfoloogiliste tunnuste järgi. Praegu kasutusel olevale tüüpsõnade süsteemile pani aluse Elmar Muuk 1928. aastal.
Morfoloogilised tunnused:
- astmevaheldus
- silpide arv ainsuse omastavas
- välde
- tüve lõpuhäälik, nt kõne, pesa
- sufiksid, nt -anna > tubli-tüüp


Veaohtlikud sõnad tüübiti

1. käändkond koi-tüüp
Peale omasõnade (nõu, au) kuuluvad siia:
- pika diftongiga lõppevad võõrsõnad
- pika vokaaliga lõppevad sõnad (välja arvatud -ee) nt argoo, büroo, halvaa
- vokaaliga lõppevad noodinimed, nt do, re, mi, fa
- hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed, nt c, d, g (c-st g-ni)
- hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed, nt b, d, g, t
- vokaalide nimed, a, e, i
- hääldamisel pika vokaali v diftongiga muude keelte tähtede nimed, nt Π [pii]
- suurtähtlühendid, mis hääldusel lõppevad vokaaliga, nt ÜRO-d, ERSP-d, TÜ-d
- võõrnimed, mis hääldamisel lõppevad lõppevad pika vokaali v diftongiga, nt Dumas’d, Bordeaux’d, Renault’d
- pika vokaali v diftongiga lõppevad Eesti kohanimed, nt Rae, Mustamäe, Sillamäe
Veakohti: au, nõu – ainsuse osastavas käändetunnus puudub: au, nõu
i-mitmus võimalik teedel ~ teil

idee-tüübi (ee-ga lõppevad võõrsõnad) 4 peakäänet:
mitm om ideede
ains os ideed mitm os ideid ~ ideesid
ains sisseütl ideesse

2. käändkond
ains osastav on lõputa: mida? kena, tragi, vaba, udu, muna, nüri, jada, elu-liitelised – loetelu;
t-lõpp tuleb erandina üksikutes sõnades: iga ~ igat, isikunimed, kohanimed;

NB! nüri, vilu, mõru, südi
NB! t-lõpp tungib ains osastavasse sõnades ema ~ emat, isa ~ isat, tädi ~ tädit, onu ~ onut
Lühike sisseütlev võimalik: elusse ~ ellu, harusse ~ harru, rabasse ~ rappa, udusse ~ uttu
Ka mitm osastav mitm sid-lõpp v lõputa: kenasid ~ keni, linasid ~ linu, munasid ~ mune, pühasid ~ pühi
i-mitmuses kavus, kehil, kalult
nimi-alltüüp (ÕS-is suvi)
nimi, nime
hani, hane
lävi, läve

- tuli, meri, lumi, uni, veri, mõni
erand sõnas mõni; ains os mõnd ~ mõnda

Selle tüübi puhul oluline meeles pidada, et mitm os on sid-lõpuline, lühike i-mitmus puudub.

seminar-tüüp
- 4-5-silbilised võõrsõnad, mille 2 viimast silpi on lühikesed ja algavad konsonandiga
bariton, fenomen, leksikon, maraton, palagan, ridikül, variser, postiljon
- tar-liitelised: lauljatar
- võõrnimed Don, Vov, Klin

mitm omastavas -de: ridikülide, lauljataride, Donide

akvaarium-tüüp käändub kahe tüübi järgi: seminar ja õpik

3. käändkond
tubli-tüüp
kahesilbilised teisevältelised sõnad, osastavas t-lõpp
tublit, tublisse, tublide, tublisid
-nna

erandid osastavas ka lõputa: rubla, vedru, kahju
erandlik lühike sisseütlev: Järvakanti, Valka, Riiga, Aegviitu

i-mitmus puudub
kirju II v > tubli
III v > aasta

kõne-tüüp
lühike sisseütlev kerre, perre, tarre, vere-lõpulised kohanimed Rakverre
sid-lõpuline mitm osastav on õige! Kipub sisse tulema vigane id-lõpp.
Õige: lillasid, hapusid, lahjasid, lauljannasid
Ülivõrre: kõige lillam, hapum, lahjem

Korsten-tüüp lubatud nii korstnat kui ka korstent

Erandid
kolmas, kolmandat, kolmat
tuhat, tuhandet, tuhat
paras, parajat, parast

Kohanimedel võimalik lühike sisseütlev: Porkuni


number õpik
kangur kangru vigur viguri
teener teenri kooner kooneri
marmel marmli kaamel kaameli
inter intri kopter kopteri

aga mõlemad lubatud: haiseva ~ haisva, rabarber ~ rabarberi, snaiperi ~ snaipri, õitseva ~ õitsva

erandid: aher ahtrat, vaher vahtrat, tanner ~ tander tandrit, manner ~ mander mandrit

raudne-alltüüp
ne-liite ees konsonant
omastavas: ne > se asemel ne > sa
ehtsa, hoogsa, lihtsa, moodsa, soodsa, rõhtsa

5. käändkond
ne- ja s-sõnad, mille omastavas –se
osastava -t ja mitmuse -te liitub konsonandile

ains os – hubast
mitm om hubaste
välismaist, välismaiste; sügist, sügiste; mahlast, mahlaste; vihmast, vihmaste; koduste ülesannete
kohanimed: Alutaguse, Alutagust; Karuse, Karust; Padise, Padist; Harju-Madise, Harju-Madist

erand: juus, juukse, juust; juuste, juukseid, juustesse ~ juukseisse
omas

NB! päike, väike, äike
päikeste, vale: päiksete

oluline-tüüp
neljasilbilised teisevältelised
mitm osastavas i: inimesi, üritusi, labidakesi, olulisi, krobelisi

i-mitmus vähe kasutatav

mitm osastav sõnast väär: vääri

6. käändkond
sepp-tüüp
18 sõna paralleeli de-mitmuses: õunade ~ õunte
ais, hein, kael, kaer, kaun, koer, nael, nõel, oks, ots, pael, poiss, püks, saks, sein, sõel, vits, õun

lühikese i-mitm moodustamise spikker:
i > e kassi > kasse
e > i noole > nooli
u > e
a > u (kass kõrtsis ei käi)
a > i (e, ä, o, u, ö, ü)
erandid
- kõikide, kõigi
- pikki, kingi, silmi; tühje

sõber-tüüp sõprade
mäger mägra mäkra; mäkrade
puder pudru putru (NB! ains nimetav puder, mitte pudru); putrude

padi-tüüp patjade
puri purjede, purjedes

kontsert-tüüp
aadress, fokstrott, kompvek, pankrot, piiskop, seersant, seitung

käänamiseks spikker: käänata ainult lõpuosa nagu sant, mant:
sertide, santide, mantide
kontsertide, seersantide, teemantide

keel-alltüüp
peen, leem, hiir, hool, hääl, joon, meel, noor
peente kommete, peeni kombeid

uus-alltüüp
köis, põis, viis, kuus, täis
uut, kuut, viit, täit, põit
vars-alltüüp: kaas, õõs
käsi-alltüüp: vesi, süsi, mesi, susi, tõsi
mitmuse osastav – madalaid vesi, tuliseid süsi

käsi käe kätt
susi soe sutt

7. käändkond
tugevnev astmevaheldus
mõte, mõtte, mõtet
erand: pale, palge; pale pale palet

liige, liikme, liiget
võti, mitu, ripse
alge : alge
alge : algme : alget

tütar-alltüüp
l n r
tütarde
aken, kannel, tatar, pundar, küünal, peenar

hammas hoolas
hamba hoolsa
hammast hoolast, hoolsat
hammaste hoolsate

hammas: habras, koobas, ablas, narmas, puhas, ratas, reibas, teivas

hoolas: ainus, armas, ergas, sünnis, tõrges, õnnis, ärgas, hõlbus, kärbes

NB! ohtlik-tüüp nagu lugemik
ohtlik : ohtliku : ohtlikku : ohtlikkude e ohtlike: ohtlikke

i-ülivõrre

1. -lik, -likum, -likem
õnnelik, õnnelikum, õnnelikem
2. a- ja u-tüvelised keskvõrdes a, u > e+m, ülivõrdes i+m
must: musta > mustem, mustim
järsk: järsu > järsem, järsim
3. ji > kõige
kuri > kurjem, kõige kurjem
4. mitm os -id > ülivõrre diftongiline
tooreid > tooreim
madalaid > madalaim
5. tubli-tüüpi omadussõnadel mitm os -sid ja i-ülivõrre puudub!
kõige nürim, kõige südim, kõige hapum, kõige lahjem
6. i-tüvelistel ei saa moodustada i-ülivõrret, tuleb kasutada pikka ülivõrret
hall, halli : hallim : kõige hallim
pruun, pruuni : pruunim: kõige pruunim

7. ne-liitelised omadussõnad
lõhkine lõhkisim
lõhkiseid lõhkiseim
NB! kolmesilbilised 2-3-vältelised ehk soolane-tüüp: ainuõige soolaseid, soolaseim

Verbide muutmist ja veaohtlikke vorme vaata harjutuste vihikust lk 43-44.

Harjutused: 54, 56, 57

Harjutusi numbrite-lühendite kohta: 48, 51-53

Loengu II pool

4.-5. loeng
Kokku- ja lahkukirjutamine


Kokku- ja lahkukirjutamine on süstemaatilises grammatikas
1. sõnamoodustuse,
2. süntaksi,
3. semantika ala.

1. sõnamoodustus – mõned sõnalaadsed osised esinevad vaid liitsõna erikomponendina. Kirjutatakse alati järgneva sõnaga kokku (haja-, kuker-).
S-liitumismall (õpilas-, töölis-)
2. süntaks – teeb vahet ühildumatu ja ühilduva täiendi vahel: oma loovtööle, Ilmari väikevennalt (ühildumatu täiend); oma loovale tööle, Ilmari väikeselt vennalt (ühilduv täiend)
3. semantiline erinevus – kassi käpp või kassikäpp


Põhimõtteid:
1. Tähendusprintsiip
a) nimisõna + nimisõna: puu oksad – puuoksad; laste arst – lastearst (konkreetsed – abstraktsed)
b) omadussõna + nimisõna: vana ema – vanaema; suur linn - suurlinn
c) arvsõna + nimisõna: kolm jalga - kolmjalg
d) asesõna + nimisõna: oma algatus - omaalgatus
2. Vormiprintsiip
a) nimetavaline täiendosa kokku: laudtara, võrkkiik
b) lühenenud täiendosa kokku: kaugõpe, töölisühing
c) täiendosa iseseisva sõnana ei esine: ainuõige, igivana, laupäev
d) täiendosa mitmuse omastavas – lahku: teaduste akadeemia, raamatute nimestik
3. Traditsiooniprintsiip, tava
a) kohanimede kokku-lahkukirjutamise tava: Peipsi järv, Pärnu linn, Valgamaa, Põhja-Eesti
b) arvsõnade kokku-lahkukirjutus: kaks tuhat, kakskümmend, neliteist, viissada; paar tuhat, mõnisada, mõniteist
c) verbivormide kokku-lahkukirjutus: läbi lugema – läbi loetud ~ läbiloetud raamat
d) kaassõnade kokku-lahkukirjutus: maja taga, metsa poolt, ukse juures, akna ees

4. Kontekstiprintsiip
kuuekrae – uue kuue krae; pooleaastane – kahe ja poole aastane; keeleõpik - poola keele õpik

5. Täiendava sõna pikkus
keeleõpik – astronoomia õpik
liht- või liitsõna: pajakaas – supipaja kaas

6. Ühendi juhuslik või sage kasutus?
kooliminek, kojutulek
keldrisse minek, koosolekule tulek


Nimisõnad
Kokku, kui
- lõppeb konsonandiga (nimetav kääne) – koerputk, põldmari
- liitub ainsuse nimetavaliselt – tugisammas, nimiosa
- eesosis ei ole sõnavormina kasutatav - sumbküla, triiksärk
- lühenenud tüvi, s-liitumismall - õpilasmalev, haigusleht, kohanemisvõime
- uus, iseseisev tähendus (muukäändeline liitumine) - vetelpääste, kojutulek

Kokku või lahku, kui
1. Täiendosa omastavas, kokku-lahkukirjutus eristab tähendusi
indefiniitne definiitne
missugune? mis liiki, laadi? kelle? mille?
vennatütar venna tütar
lauajalg laua jalg
majaaknad maja aknad
mehejutt mehe jutt

2. Täiendosa omastavas, kuid tähenduserinevust ei ole (subjektiivsus, varjundid)
geograafiatund geograafia tund
füüsikaklass füüsika klass
ajalooõpetaja ajaloo õpetaja
keemiakabinet keemia kabinet

3. Täiend mõjutab:
a) täiendil on täiend
puuleht – suure puu leht
vennapoeg - vanema venna poeg
b) täiend kuulub kogu liitsõna juurde:
suurel puulehel
noorem vennapoeg
c) aianduse ja mesinduse selts; raua ja vase segu (ühe põhisõna juurde kuulub mitu sõnaga ja ühendatud omastavalist täiendit)
laeva- ja lennuühendus, raamatu- ja paberikauplus, suu- ja sõrataud; ostu-müügileping, liha-villalammas (ühe objekti kaks eri külge, funktsiooni)

4. mõjutab täiendsõna sihilik funktsioon:
pesupesemine, rukkilõikus, kartulipanek
aga konkreetne üksikjuhtum: hobuse ostmine, kleidi pesemine, põranda värvimine, akna avamine, näidendi kirjutamine

5. mõjutab täiendosa mitmuslik sisu:
porgandipeenar, linnuparv, tellisetehas, traktoripark

6. mõjutab põhisõna, kui see märgib hulka, määra, kogu ja täiendosa ainet, materjali:
heinakuhi, sõnnikukoorem, saiapäts, lumehang


Omadussõna + nimisõna
1. kindel omaette mõiste: vanaema, uusaasta
2. lühenenud omadussõna: agraarmaa, kiirrong, nüüdisaeg
3. aga käändumatud omadussõnad lahku: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, eesti keel, gooti stiil
4. nimelähtelised sõnad: diiselmootor, morsetähestik, maratonijooks
5. eesnimeline täiend kokku: jaaniuss, pärtliöö, jüriöö

Määrsõna + nimisõna
- kokku, kui moodustub omaette mõiste: allüürnik, pealkiri, püstiasend
- sõna ‘eri’ mõlemat moodi: eriala, eri aladel

Kohanimed
Üldnimeline järelosa lahku. Tartu linn, Rüütli tänav, Kolme Papli allee
Käänduv omasõnaline nimeosa lahku: Valge meri, Suur väin
Kokku kui esiosa ei ole kohanimi: Emajõgi, Suveaed
Kompaktse kohanime osaks kujunenud omadussõna: Suurküla, Valgejõe
üldnimega -maa: Saksamaa
Lahku mitmuses Aasia maad, Skandinaavia maad; isikunimi Baffini maa

ne- ja line-liitelised omadussõnad
meetripikkune, Tartu-lähedane, seitsmeaastane, T-kujuline, kahekuune;
viie meetri pikkune, Miina Härma nimeline, Valga ja Võru vaheline, suure T kujuline, kahe ja poole kuune


Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine

Käänd-, määr- ja tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelisest või käändelisest vormist lahku:
andekaks peetav õpilane, kannatada saanud auto, pruuniks värvitud pink

Liitverb (püsiühendid)
naeruvääristama, taandarenema, tasakaalustama

Ühendverb (põhiverb + abimäärsõna)
a) kohamäärsõna + verb: alla tulema, alla võtma, alla kirjutama; eemal seisma, eemal asetsema; mööda minema; sisse astuma; tagasi tulema
b) seisundimäärsõna + verb: alles jääma, ilma jätma, katki minema, kinni panema, kokku segama, rikki minema, segi lööma
c) perfektiivsusmäärsõna + verb: ära andma, ära võtma, ära minema

Väljendverb – mingi käändsõnavormi ja verbi fraseoloogilise tähendusega ühend
andeks andma, hoolt kandma, mehele minema, lugu pidama, pead murdma, jagu saama, silma torkama, hukka mõistma

Ühendverbid ja väljendverbid lahku:
1. pöördelised vormid
2. infinitiivivormid
3. des-, nud-, tud-, mata-, nuna-, tuna-, vat-tunnusega lauselühendivormides

KOKKU/LAHKU: v- ja tav-, nud- ja tud-kesksõna, mata-vorm

LAHKU: kui ühendverbi määrsõnale eelneb temaga süntaktiliselt seotud laiend trepist alla jooksev koer, albumist välja rebitud pildid, jõest üle ujuv poisike, rahasse ümber arvestatud, lastest maha jäetuna



Teonimed ehk deverbaalid KOKKU: altvedamine, läbivaatamine, arusaam, juuresolek, vastuvõtt, vastuvõtmine
Iseseisev omadussõna KOKKU: kauamängiv heliplaat, isemajandav ettevõte, mittetuntud raamat


Arvsõna + omadussõna

Ühesõnalise arvsõna ja ne-, line-omadussõna liitumid kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, peagu, umbes) kuni kuuekilone raskus, umbes viietunnine ajavahe, ligi seitsmepäevane matk


Arvsõnad

viis, kümme, viisteist, kakskümmend, viissada, tuhat, neli tuhat, kümme tuhat kakssada kolmkümmend kaks
Järgarvsõnad sama loogika järgi tuhande neljasaja viiekümne kuuendal aastal

Sidekriipsu kasutamisest
a) lugemist hõlbustav jää-äär
(kuu-uurija jää-äärne töö-öö)
b) asendav korduv põhi- või täiendsõna
c) ühendav
- pärisnime puhul Võrtsjärve-äärne
- liitpärisnimi Väike-Maarja
- liitmäärsõna järk-järgult, samm-sammult (aga pole sellest moodustatud omadussõnas järkjärguline, sammsammuline)
- täht, muu tähis, täheühend, silp, number, mittekäänduv sõna: TV-programm, lik-liide, jah-sõna, 7(-)päevane, x-kujuline, de-mitmus

Harjutused kokku-lahkukirjutamise kohta:
41, 43

P.S. Vabandust loengumaterjali hilinemise pärast! Olge tublid ja kohtume 5. oktoobril kl 10.