4. loengu 1. pool skandinavistidele (28. sept asemel).
NB! 28.-29. septembril tuleb 2. pool ja harjutused, mis peavad olema tehtud 5. oktoobriks.
Lühendit on mõtet kasutada ainult siis, kui see tõesti lühendab sõna. Paari tähe võrra ruumi säästev lühend ei õigusta ennast.
Lühendid:
1. üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on kokkuleppeline kuju, et oleks arusaadavad
2. ühe konkreetse teksti jaoks kindlaksmääratud lühendid
Lühendid on argised ega sobi ilukirjandusse, pidulikku ega tippametlikku teksti. Näiteks taunitakse lühendeid lepingupoolte nimetustes. Väljakirjutamine on alati viisakam kui lühendamine – au- või tänukirjas ei maksaks tiitleid lühendada.
Kirjutajana tuleb meeles pidada, et lugeja tahab ka lühenditest aru saada – teistele loodud tekst on midagi muud kui enda tarbeks konspekteerimine.
Lühendusviisid
1. algustähtlühend a – aasta, l – leht; loe; linn; laht, R – reede; liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe: r-ringkond – rahvusringkond, L-Ameerika – Lõuna-Ameerika (või Ladina-Ameerika?)
2. katkendlühend – 2 esimest silpi miinus viimane täishäälik: lüh – lühend, õpil – õpilane, konv – konverents. Samamoodi liitsõnades mõlemast osisest sots-dem – sotsiaaldemokraatlik ..
3. valiktähtlühend – ilmekas osa tähtedest, hrl algustähed: nr – number, hr – härra, nt – näiteks, kt – kohusetäitja, rk – raamatukogu, skp – selle kuu päeval, rtj – raudteejaam, Kumu – kunstimuuseum; TERKO – teraviljasaaduste kombinaat
Suure või väikese tähega? Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure tähega kirjutatavad ühendid: TTÜ, NSVL, KK; aga ka AS – aktsiaselts, E – esmaspäev, MM – maailmameistrivõistlused. Suurtähtlühendid võivad aja jooksul sõnaks muutuda (aids, euribor).
Leidub ka suurtähtlühendeid, kus lisandub täpsustav väiketäht, et teha eri lühenditel vahet, nt EKmS (Eesti Kirjameeste Selts) – EKS (Eesti Kirjanduse Selts).
Mitmetähenduslike lühendite puhul aitab tähendusest aru saada kontekst. Kas v.a on ‘välja arvatud’ või ‘väga austatud’.
Võõrkeelsete sõnaühendite puhul on lühendi kasutamisel oluline tava: Ameerika Ühendriigid – USA; Riikliku Julgeoleku Komitee – KGB; aga LAV - Lõuna-Aafrika Vabariik, EL, EÜ
Punktiga või punktita?
Üldiselt punktita, kuid vale pole kumbki. Üldkasutatavad lühendid võiks olla punktita. Ühes väljaandes võiks olla üks stiil. Punkti tuleb kasutada siis, kui muidu langeb lühend kokku mõne eesti sõnaga: k.a; s.a; e.m.a; v.a; võib panna ka muudes sõnaühendeis: s.o, p.o, m.a.j
Sidekriips
- Liitsõnade puhul osade piiri märkimiseks: rahv-vah, ped-dr, Lad-Am, e-post, K-Järve, P-Jaagupi
- Käändelõpu lisamiseks: nr-te, pr-d, lk-l, SK-ga, A. B-le, T. E-st; tüvevokaal saab olla ainult häälduses kaashäälikuga lõppeval lühendil: töötas KEK-is, ROK-i liikmed (õige on ka sidekriipsuta KEKis, ROKi), aga kooskõlas ST-ga.
- Lühenditest tuletamisel: ERSP-lane, KGB-lane, ETV-lik
Sobimatu on lühendada tekstis EV. Kas välja kirjutada Eesti Vabariigi või Eesti või riigi.
Rahvusvahelised Eesti maatähised on EE ja EST.
NB! EEK sobib ainult rahvusvahelises äris. Eestis kasutame kr.
Euroopa rahaühik on euro.
Numbrid
Tavalises tekstis kirjutatakse arvud 1-10 sõnadega: Mul on kolm õuna.
Sama kehtib liitsõnade puhul: ühetoaline korter, nullpunkt, neljatärnihotell. Veel kirjutatakse kindlasti sõnadega tekstis suured ümmargused arvud, kui ei toonitata täpsust: Pidin sind sada aastat ootama. Tartul on tuhandeaastane ajalugu.
Kui tahetakse rõhutada täpsust, on numbriga lubatud: Tal on 50. sünnipäev. Ankeedile vastas 100 isikut.
Kui tekstis on lähestikku palju arve ja erinevas suuruses, kirjutatakse kõik numbritega: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis - kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaži.
Matemaatika, statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.
Ei tohi kirjutada 40 tuhat > 40 000, 150 tuhat > 150 000, samuti mitte 40,1 tuhat > 40 100. Aga võib: 10 miljonit, 2,1 miljardit
Mõõtühikud jm sümbolid
Toa pikkus on 5 m, laius 3 m ja kõrgus 2,5 m. Piimaliiter maksab 5 kr 40 s.
NB! Tekstides ei kasutata hinnasiltide märgistust .–
Ööpäeva keskmine temperatuur on 15 ºC (arvust lahku, aga kraad ja Celsiuse tähis kokku!)
% arvuga kokku: Kinnisvarahinnad on langenud 20%.
Rühmitamine
Suured arvud rühmitatakse tagant kolmekaupa:
6 234 566 kr
Telefoni- ja faksinumbreid rühmitatakse tagantpoolt nelja ja kolme kaupa:
333 4444
Arvude paigutamine tekstis
Teksti paigutades peab vaatama, et üks arv mahuks ühele reale.
Numbritega arvud ei tohi sattuda tekstis kõrvuti, ka eri lausetes mitte.
Kasum aastal 1993 oli 65 000 krooni. > Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni.
Näitetruppe osales tänavu 27. 16 neist olid võistlemas ka mullu. Tuleb muuta sõnade järjekorda: Näitetruppe osales tänavu 27. Neist 16 oli võistlemas ka mullu.
Järgarvud
Araabia numbritega: 14. kohal, 50. sünnipäev, 1930. aastad
Rooma numbritega: XX sajandil, II osa. Ühes tekstis lähestikku on parem kasutada vaid araabia numbreid.
Täpsustav täht järgneb sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass.
Käänamine
Käändetunnust saab lisada alates osastavast. Omastava tüvevokaale numbriga kirjutatud arvule lisada ei tohi. 28t, 28sse; III-t, III-sse
Järgarvsõna araabia numbriga: liide + käändetunnus. 28nda, 28ndat, 28ndasse. Tuleb tähele panna, et kirjas võib kasutada nii 1930. aastad kui ka 1930ndad, aga mitte mõlemad koos.
Samuti ei lisata käändetunnuseid ühendites, kus juba tuleb välja käändelõpp:
Väär Õige
27-st osalisest 27 osalisest
11-ndas klassis 11. klassis
VI-s peatükis VI peatükis
-ne ja -line omadussõna
Sidekriipsuga või kokku: 23-aastane ~ 23aastane; 40-vatine ~ 40vatine lamp
Aga lahku 40 miljoni kroonine laen.
Kokkukirjutus säilib ka siis, kui lisandub määrsõnaline laiend (kuni, ligemale, ligikaudu, ligi, peaaegu, umbes):
Kuni 8-tunnine tööpäev, ligi 18% hinnatõus
Samaks jääb ka lahkukirjutus: ligi 50 mm hälve
Kuupäev, aastaaeg, kellaaeg
20. aprillil 2009. a
20. aprill 2009
20. IV 2009
20.04.2009
20.4.2009
20.04.09
20.04-02.05.2009
2. mail 2009
02.05.2009
2009. aastal
2009. a
aastal 2009
aastail 2007-2009, 2007-09
aastad 2007-2009, 2007-09
Johannes Aavik (1880-1973)
1920.-1930. aastad
1920. aastail; 1920ndail
1994.-95. õa, 1994.-95. õa 1994/95. õa
kell 19.30
algab 8.00 ja lõppeb 9.15
6.18.24 (tund.minut.sekund)
2.35,34 (minut.sekund,kümnendiksekund)
Jaotise numbrid
2.3.4. Valla eelarve
või
2.3.4 Valla eelarve (suurem vahe, viimast punkti ei ole)
Nagu punktis 2.3.4 osutatud (punkti ei ole)
Thursday, September 24, 2009
Tuesday, September 15, 2009
Ortograafia ja võõrsõnade õigekirjutus; tsitaatsõnad, tuletised
Eesti ortograafia põhiprintsiibid. Võõrsõnad, tsitaatsõnad, võõrnimede ja tuletiste õigekiri
Ortograafia
1. õigekiri kui üldkasutatav kirjaviis;
2. õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus, õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest – kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid.
Eesti ortograafia põhiprintsiibid
1. foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte
Erandid:
teise- ja kolmandavältelise vokaali ja diftongi puhul: maali ja .maali, seina ja .seina
teise- ja kolmandavältelise l, m, n, r, s puhul: (mere) kallas, (vihma) kallas
n ja ŋ (velaarpalataalne nasaal) puhul: kand, rong
u-lõpulise diftongi puhul: kaua, laua (hääldus kauwa, lauwa)
palatalisatsiooni puhul: palk, pal’k; pan’n, kann, kas, kas’s, katt, kot’t, lood, lood’)
j mittemärkimine, kuigi häälduses esineb: müüa (hääldus müija) ja müüja; siia
2. morfoloogiline ehk vormiprintsiip
hoitakse lahus tähendusi: all ja hall; agu ja hagu
gbd ja kpt gaas ja kaas, baar ja paar, ball ja pall)
sama morfeem ei pruugi häälduses säilida, kuid säilib käänates ja pöörates: kärbes ja kärbse, umbne ja umbse, hoogne ja hoogsalt, kandma ja kandku; kuigi helitu hääliku kõrval hääldatakse paari teises sõnas enamasti tugev kpt.
3. semantiline printsiip
Suur ja väike algustäht aitab eristada üldnimesid ja pärisnimesid: Kivi – kivi
Kokku- ja lahkukirjutamine: noor mees ja noormees, vana ema ja vanaema
Eesti keele sõnade struktuuri fonotaktika
Fonotaktika on häälikute kombineerumine sõnades. Konsonantide ja vokaalide vaheldumine loob sõnastruktuuri reeglistiku, kuid sellele ei allu võõrsõnad.
Eesti keelele on omane CVCV vaheldumine nt pesa, VCV ema ja rõhk 1. silbil.
Võõrsõnad sisaldavad struktuurivõõrusi:
- rõhk on mujal kui 1. silbil (reporter, direktor, miljöö),
- sisaldavad võõrsõnatähti f š z ž (fanfaar, šaht, zlott, žurnaal)
- gbd sõna algul: glögi, ballett, draama
- eesti keelele võõrad diftongid
io bioloogia eu terapeut üa hüatsint ua tualett
üe müeliit uo fuorograaf ou proua ie pieteet
- võõrad konsonantühendid
nr žanr bs absurd
gd smaragd nh bronh
dk vodka gt foogt
bt abt
- järgsilpides pikad vokaalid ja diftongid
menüü, ateljee, ruloo, epopöa, kantselei (omasõnades esinevad ai ei ui)
- järgsilpides vokaalid o õ ö ö ü
kino, loto, miljonär, polüglott
- järelosistes liitsõnataolised elemendid
-nüüm sünonüüm
-droom hipodroom
-aar repertuaar
Klusiilid (gbd ja kpt)
1. gbd-ga algavad vaid võõrsõnad (ballast, detail, graniit). Omasõnad ja laensõnad on kpt-ga (kott, pea, tugi; kindral, piibel, tukat).
2. nõrgad ja tugevad sulghäälikud eristavad tähendusi:
baar – paar, düün – tüün, gild – kild
3. eri aegadel laenatud samad tüved:
balloon – pall, blankett – plank, glasuur – klaas, graveerima – kraav, doos – toos
F ja V
1. sõna algul eristab tähendusi: faas ja vaas, foon ja voon, farss ja varss
2. vanades laenudes f ˃ v: villima (füllen), vürst (fürst)
3. mitu korda laenatud tüved: vorm – formeerima, vundament – fundamentaalne
4. sõna sees ja lõpus f ˃ hv: paragrahv, krahv, kohver, trühvel, kihvt
5. f on sagedam sõna algul ja ka mujal: fagott, festival, trafaretne, šiffer
Sibilandid š z ž
š ˃ s: sinel, sahver, slepp, sarm, snepper, stamp, siiber, spits, snitt, sintoism.
sh ja zh ei ole lubatud!
z muganeb aja jooksul samuti: seniit, sodiaak
J
1. häälduses esineb, kirjas ei märgita: meie, aias, süüa, müüa
2. häälduses i+j, kirjas jj: majja, ojja, tujju
3. esineb ja kirjutatakse silbi algul: sa-jab, ma-jo-nees
4. uuemates võõrsõnades i, kodunenumates j: revisionism, revisjon; missioon, misjonär
5. i püsib sõnades, kuhu talle järgneb eri silpi kuuluv a o u: raadio, staadion, dünastia, akordion, tšempion, raadium
H
h - pika täishääliku järel: psüühika, stiihia, stiihiline
- lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, boheemlane, mahorka
hh - pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, epohh, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, mehhanism, rahhiit.
mehaanik, mehaaniline ja mehhaanik, mehhaaniline
F ja Š
f-i ja š õigekirjutus käib kpt kirjutamise reeglite järgi - lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega.
profid šefid, proffe šeffe; mafiooso blufib, maffia bluff; käin duši all, võtan dušši; ostan guljaši, söön guljašši; leidis niši, poeb nišši
- f ja š sõnades afekt, aferist, efekt, grafiti, rafineerima; ešelon, finišeerima, atašee.
- f ja š pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis; geiša.
- š viimases silbis, mis ei ole pearõhuline: fetiš, finiš, hašiš, tšaardaš
- Kaashäälikuühendeis: borš : borši : .borši ; revanš : revanši : .revanši
Kaashäälikuühendid
kõrv, kõrvu
pits, pitse
pappel, paplid
silmad, silmi
koppel, koplid
Liidete liitmisel:
-lik türanlik
-jas kausjas, usjas, trepjas
-lane linlane, kaslane
-ne metalne,
-kond lipkond
-le, -ne verbides mäslema, tipnema
Erandid J
Ülipikk s - l, m, n, r järel: morss, valss, kirss, seanss, renessanss, ressurss.
Mis häälik väldet kannab? börs, hirss, kurss, pärslane, hirss, pärssima; kirss : kirsi : kirssi
Liited: farss ˃ farslik, konkurss ˃ konkurslane, marss+ruut = marsruut
Liiteid ja liitsõnu tuleb lahus hoida: võrkkiik, vaskkatel, presshein, kloššseelik, vurrkann, masstöö, presshein
-ki, -gi
helitule -ki: sulgki, kappki, kottki, laudki, kurbki; kasski, šeffki
helilisele (täishäälik ja kaashäälikutest l, m, n, r, v) -gi: emagi, elugi, pallgi, kulmgi, konngi, vurrgi, värvgi
kond-liide
lipkond, aga keskkond, rõhkkond – sõnast ei kao foneem (häälik, mis kannab tähendust), kuigi kaob pikkust märkiv topelt p.
ne-liide
modern + ne modernne, modernse. Sõnast ei kao foneem!
Kompleks + ne, kompleksne, kompleksse
Võõrnimede kirjutamine
Võõraid isiku- ja kohanimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja.
Nt Liechtenstein, Canberra, Venezuela, Jean-Pierre Chabrol, Geoffrey Chaucer ..
Almatõ, Usveja järg, Samara, Juri Kazakov, Šotha Rusthaveli ..
Erandid
Ajalootegelaste nimed, mis meil rohkem tuntud:
Aleksander Suur, Katariina II, Peeter I, Karl XII
Kohanimed
1. Eksonüümid (väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed): Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Läti, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Koiva; Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri .. Eksonüüme on vähe ja juurde neid enam ei teki, pigem esineb tagasivõtte. Nt Roheneemesaared ˃ Cabo Verde, Elevandiluurannik ˃ Côte d’Ivoire
2. Mugandnimed. Keelekorraldus püüab hoida mugandnimede hulka võimalikult väiksena. Enam ei tunta Liihtenšteini, Šlesvig-Holšteini, Vürtenbergi, Amasoonast, Niagaarat, vaid on Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württenberg, Amazonas, Niagara. Kui kasutada nime originaalkuju, on see igal juhul õige!
Tsitaatsõnade kirjutamine
Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ja neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Hääldus on võõrkeelelähedane.
Nt exclusive – ld ‘(viimane) välja arvatud’
in corpore – ld ‘terves koosseisus’
de iure - ld ‘õiguslikult’
deus ex machina – ld ‘jumal masinast’
self-made man – ing ‘omal jõul edu saavutanu’
à propos - pr ‘muuseas’
comme il faut - pr ‘eeskujulik, korrektne’
Tsitaatsõnu kirjutatakse kursiivis, käänatakse ülakoma abil: grand old man’ist.
Kui keeles on tsitaatsõna juba nii kodunenud, et on kujunenud võõrsõnaks, on soovitatav kasutada võõrsõna:
beatles ˃ biitlid, businessman ˃ bisnismen, fun-club ˃ fänniklubi, graffiti ˃ grafiti, grafiitod, hacker ˃ häkker, pizza ˃ pitsa, pub ˃ pubi, rock ˃ rock
Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine
Võõrnimedest saadud üldsõnad kirjutatakse nagu teised võõrsõnad häälduspäraselt:
Guillotin – giljotiin, giljotiinima
Champagne – šampanja
J. H. Browning – brauning
Cro Magnon – kromanjoonlane
Diesel – diisel
Darwin – darvinism
Gobelin – gobelään
Gilette – žilett
Maecenas – metseen
J. Nicot – nikotiin
Võõrnimetuletiste kirjutamine
Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades, üldsõnaks muutumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata:
balzaclik, chaplinlik, chopinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, kuperjanovlane, madridlane, stockholmlane, zürichlane, kiellane, philadelphlane, aristotellus, chopenhauerlus, freudism, thatcherism
Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri
1) kui kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad: bordeax’lane, cannes’lane, poe’lik, watteau’lik, rabelais’lik
2) ei taheta rakendada eesti konsonantühendi reeglit: faehlmann’lik, thomas-mann’lik; ka eesti nimede puhul mutt’lik, artur-kapp’lik, rumm’lane; aga tallinlane, krimlane, jeruusalemlane!
Mitmesõnalist võib kirjutada kokku või eristada sidekriipsuga:
newyorklane, riodejaneirolane; rocca-al-marelane, jeanne-d’arclik, brigitte-bardot’lik
! Ainult kõige üldisemalt levinud võõrnimetuletistes on nimeosis muganenud:
darvinism, kalvinism, marksism, masohhism (Sacher-Masoch), šovinist (Chauvin), luterlus.
Harva kasutatavate liidete puhul aga on nimekuju häälduspärastamine tavaline: lioonitar (Lyon), haimoriit (Highmore), mendeleevium (Mendelejev), šeikspiroloog (Shakespeare) – aga shakespearelik.
Ortograafia
1. õigekiri kui üldkasutatav kirjaviis;
2. õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus, õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest – kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid.
Eesti ortograafia põhiprintsiibid
1. foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte
Erandid:
teise- ja kolmandavältelise vokaali ja diftongi puhul: maali ja .maali, seina ja .seina
teise- ja kolmandavältelise l, m, n, r, s puhul: (mere) kallas, (vihma) kallas
n ja ŋ (velaarpalataalne nasaal) puhul: kand, rong
u-lõpulise diftongi puhul: kaua, laua (hääldus kauwa, lauwa)
palatalisatsiooni puhul: palk, pal’k; pan’n, kann, kas, kas’s, katt, kot’t, lood, lood’)
j mittemärkimine, kuigi häälduses esineb: müüa (hääldus müija) ja müüja; siia
2. morfoloogiline ehk vormiprintsiip
hoitakse lahus tähendusi: all ja hall; agu ja hagu
gbd ja kpt gaas ja kaas, baar ja paar, ball ja pall)
sama morfeem ei pruugi häälduses säilida, kuid säilib käänates ja pöörates: kärbes ja kärbse, umbne ja umbse, hoogne ja hoogsalt, kandma ja kandku; kuigi helitu hääliku kõrval hääldatakse paari teises sõnas enamasti tugev kpt.
3. semantiline printsiip
Suur ja väike algustäht aitab eristada üldnimesid ja pärisnimesid: Kivi – kivi
Kokku- ja lahkukirjutamine: noor mees ja noormees, vana ema ja vanaema
Eesti keele sõnade struktuuri fonotaktika
Fonotaktika on häälikute kombineerumine sõnades. Konsonantide ja vokaalide vaheldumine loob sõnastruktuuri reeglistiku, kuid sellele ei allu võõrsõnad.
Eesti keelele on omane CVCV vaheldumine nt pesa, VCV ema ja rõhk 1. silbil.
Võõrsõnad sisaldavad struktuurivõõrusi:
- rõhk on mujal kui 1. silbil (reporter, direktor, miljöö),
- sisaldavad võõrsõnatähti f š z ž (fanfaar, šaht, zlott, žurnaal)
- gbd sõna algul: glögi, ballett, draama
- eesti keelele võõrad diftongid
io bioloogia eu terapeut üa hüatsint ua tualett
üe müeliit uo fuorograaf ou proua ie pieteet
- võõrad konsonantühendid
nr žanr bs absurd
gd smaragd nh bronh
dk vodka gt foogt
bt abt
- järgsilpides pikad vokaalid ja diftongid
menüü, ateljee, ruloo, epopöa, kantselei (omasõnades esinevad ai ei ui)
- järgsilpides vokaalid o õ ö ö ü
kino, loto, miljonär, polüglott
- järelosistes liitsõnataolised elemendid
-nüüm sünonüüm
-droom hipodroom
-aar repertuaar
Klusiilid (gbd ja kpt)
1. gbd-ga algavad vaid võõrsõnad (ballast, detail, graniit). Omasõnad ja laensõnad on kpt-ga (kott, pea, tugi; kindral, piibel, tukat).
2. nõrgad ja tugevad sulghäälikud eristavad tähendusi:
baar – paar, düün – tüün, gild – kild
3. eri aegadel laenatud samad tüved:
balloon – pall, blankett – plank, glasuur – klaas, graveerima – kraav, doos – toos
F ja V
1. sõna algul eristab tähendusi: faas ja vaas, foon ja voon, farss ja varss
2. vanades laenudes f ˃ v: villima (füllen), vürst (fürst)
3. mitu korda laenatud tüved: vorm – formeerima, vundament – fundamentaalne
4. sõna sees ja lõpus f ˃ hv: paragrahv, krahv, kohver, trühvel, kihvt
5. f on sagedam sõna algul ja ka mujal: fagott, festival, trafaretne, šiffer
Sibilandid š z ž
š ˃ s: sinel, sahver, slepp, sarm, snepper, stamp, siiber, spits, snitt, sintoism.
sh ja zh ei ole lubatud!
z muganeb aja jooksul samuti: seniit, sodiaak
J
1. häälduses esineb, kirjas ei märgita: meie, aias, süüa, müüa
2. häälduses i+j, kirjas jj: majja, ojja, tujju
3. esineb ja kirjutatakse silbi algul: sa-jab, ma-jo-nees
4. uuemates võõrsõnades i, kodunenumates j: revisionism, revisjon; missioon, misjonär
5. i püsib sõnades, kuhu talle järgneb eri silpi kuuluv a o u: raadio, staadion, dünastia, akordion, tšempion, raadium
H
h - pika täishääliku järel: psüühika, stiihia, stiihiline
- lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, boheemlane, mahorka
hh - pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, epohh, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, mehhanism, rahhiit.
mehaanik, mehaaniline ja mehhaanik, mehhaaniline
F ja Š
f-i ja š õigekirjutus käib kpt kirjutamise reeglite järgi - lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega.
profid šefid, proffe šeffe; mafiooso blufib, maffia bluff; käin duši all, võtan dušši; ostan guljaši, söön guljašši; leidis niši, poeb nišši
- f ja š sõnades afekt, aferist, efekt, grafiti, rafineerima; ešelon, finišeerima, atašee.
- f ja š pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis; geiša.
- š viimases silbis, mis ei ole pearõhuline: fetiš, finiš, hašiš, tšaardaš
- Kaashäälikuühendeis: borš : borši : .borši ; revanš : revanši : .revanši
Kaashäälikuühendid
kõrv, kõrvu
pits, pitse
pappel, paplid
silmad, silmi
koppel, koplid
Liidete liitmisel:
-lik türanlik
-jas kausjas, usjas, trepjas
-lane linlane, kaslane
-ne metalne,
-kond lipkond
-le, -ne verbides mäslema, tipnema
Erandid J
Ülipikk s - l, m, n, r järel: morss, valss, kirss, seanss, renessanss, ressurss.
Mis häälik väldet kannab? börs, hirss, kurss, pärslane, hirss, pärssima; kirss : kirsi : kirssi
Liited: farss ˃ farslik, konkurss ˃ konkurslane, marss+ruut = marsruut
Liiteid ja liitsõnu tuleb lahus hoida: võrkkiik, vaskkatel, presshein, kloššseelik, vurrkann, masstöö, presshein
-ki, -gi
helitule -ki: sulgki, kappki, kottki, laudki, kurbki; kasski, šeffki
helilisele (täishäälik ja kaashäälikutest l, m, n, r, v) -gi: emagi, elugi, pallgi, kulmgi, konngi, vurrgi, värvgi
kond-liide
lipkond, aga keskkond, rõhkkond – sõnast ei kao foneem (häälik, mis kannab tähendust), kuigi kaob pikkust märkiv topelt p.
ne-liide
modern + ne modernne, modernse. Sõnast ei kao foneem!
Kompleks + ne, kompleksne, kompleksse
Võõrnimede kirjutamine
Võõraid isiku- ja kohanimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja.
Nt Liechtenstein, Canberra, Venezuela, Jean-Pierre Chabrol, Geoffrey Chaucer ..
Almatõ, Usveja järg, Samara, Juri Kazakov, Šotha Rusthaveli ..
Erandid
Ajalootegelaste nimed, mis meil rohkem tuntud:
Aleksander Suur, Katariina II, Peeter I, Karl XII
Kohanimed
1. Eksonüümid (väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed): Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Läti, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Koiva; Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri .. Eksonüüme on vähe ja juurde neid enam ei teki, pigem esineb tagasivõtte. Nt Roheneemesaared ˃ Cabo Verde, Elevandiluurannik ˃ Côte d’Ivoire
2. Mugandnimed. Keelekorraldus püüab hoida mugandnimede hulka võimalikult väiksena. Enam ei tunta Liihtenšteini, Šlesvig-Holšteini, Vürtenbergi, Amasoonast, Niagaarat, vaid on Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württenberg, Amazonas, Niagara. Kui kasutada nime originaalkuju, on see igal juhul õige!
Tsitaatsõnade kirjutamine
Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ja neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Hääldus on võõrkeelelähedane.
Nt exclusive – ld ‘(viimane) välja arvatud’
in corpore – ld ‘terves koosseisus’
de iure - ld ‘õiguslikult’
deus ex machina – ld ‘jumal masinast’
self-made man – ing ‘omal jõul edu saavutanu’
à propos - pr ‘muuseas’
comme il faut - pr ‘eeskujulik, korrektne’
Tsitaatsõnu kirjutatakse kursiivis, käänatakse ülakoma abil: grand old man’ist.
Kui keeles on tsitaatsõna juba nii kodunenud, et on kujunenud võõrsõnaks, on soovitatav kasutada võõrsõna:
beatles ˃ biitlid, businessman ˃ bisnismen, fun-club ˃ fänniklubi, graffiti ˃ grafiti, grafiitod, hacker ˃ häkker, pizza ˃ pitsa, pub ˃ pubi, rock ˃ rock
Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine
Võõrnimedest saadud üldsõnad kirjutatakse nagu teised võõrsõnad häälduspäraselt:
Guillotin – giljotiin, giljotiinima
Champagne – šampanja
J. H. Browning – brauning
Cro Magnon – kromanjoonlane
Diesel – diisel
Darwin – darvinism
Gobelin – gobelään
Gilette – žilett
Maecenas – metseen
J. Nicot – nikotiin
Võõrnimetuletiste kirjutamine
Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades, üldsõnaks muutumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata:
balzaclik, chaplinlik, chopinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, kuperjanovlane, madridlane, stockholmlane, zürichlane, kiellane, philadelphlane, aristotellus, chopenhauerlus, freudism, thatcherism
Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri
1) kui kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad: bordeax’lane, cannes’lane, poe’lik, watteau’lik, rabelais’lik
2) ei taheta rakendada eesti konsonantühendi reeglit: faehlmann’lik, thomas-mann’lik; ka eesti nimede puhul mutt’lik, artur-kapp’lik, rumm’lane; aga tallinlane, krimlane, jeruusalemlane!
Mitmesõnalist võib kirjutada kokku või eristada sidekriipsuga:
newyorklane, riodejaneirolane; rocca-al-marelane, jeanne-d’arclik, brigitte-bardot’lik
! Ainult kõige üldisemalt levinud võõrnimetuletistes on nimeosis muganenud:
darvinism, kalvinism, marksism, masohhism (Sacher-Masoch), šovinist (Chauvin), luterlus.
Harva kasutatavate liidete puhul aga on nimekuju häälduspärastamine tavaline: lioonitar (Lyon), haimoriit (Highmore), mendeleevium (Mendelejev), šeikspiroloog (Shakespeare) – aga shakespearelik.
Sunday, September 13, 2009
2. loeng
1. Kodutöö (ÕS-i kasutamine)
2. Töödest.
3. Suur ja väike algustäht
Suurel algustähel on neli ülesannet:
- tähistada lause algust. Erandid: “... ma vist ei tule,” ütles ta kurvalt. mine-vorm (grammatilised terminid jäävad väiketähega)
- tähistada nimesid – eristada üldnime ja pärisnime: õie värv või Õie Värv, väike vanker või Väike Vanker
- püsikindlust osutada: Jäälahing, Teine maailmasõda, Seitsmeaastane sõda, Jüriöö ülestõus
- tähistada tunderõhku (ülimussuurtäht Teie Majesteet; ametlikkussuurtäht Tartu Ülikool, Kambja Põhikool; personifitseeriv suurtäht Kivist Külaline, Surm, Isa, Lootus; viisakussuurtäht Sina ja Teie, asenimed Koidulaulik, Must Mander, Vana Maailm, Metsik Lääs, Igavene Juut)
Võimalused, kuidas suurt algustähte kasutada:
1. SSS ehk läbiv suurtäht, kus ühendis on suured kõik algustähed, v.a abisõnad
- isikunimed Anton Hansen Tammsaare, Leonardo da Vinci
- hüüd- ja varjunimed Richard Lõvisüda, Kärna Ärni, Vanapagan
- loodusnähtustele ülekantud isikunimed troopiline torm Fred
- kohanimed, maastikuosad Hea Lootuse neem, Franz Josephi maa, Suur Munamägi, Sõrve säär, Väike väin
- mõnede kohtade hüüdnimed Must Mander, Emajõe Ateena
- tänavad, puiesteed, väljakud Kolme Papli allee, Taani Kuninga aed, Suur kaar
- riigid, territooriumid Ameerika Ühendriigid, Rio de Janeiro linn
- taevakehad planeet Maa, täht Põhjanael
- ehitised Suur Rannavärav, Kolm Õde
- osa üritusi Viie Veski kross, Valge Daami päevad
- autasud Rahvaste Sõpruse orden, Eesti Taassünni auhind, Punase Nelgi auhind
- asutused, ettevõtted, organisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Tartu Ülikool, Eesti Pank, Emakeele Selts, aktsiaselts Priit ja Pojad. Dokumentides ja ametlikus suhtluses suurtäht, tavasuhtluses väiketäht Tartu ülikool, Kambja põhikool, Saku õlletehas. Allasutused on alati väikese tähega Tartu Ülikooli / ülikooli filosoofiateaduskond, Eesti Panga nõukogu
- väljaanded: ajakiri Kodu ja Aed, Õpetajate Leht, Loomingu Raamatukogu
- kaubanimed kakao Meie Mark, Põltsamaa Kuldne vein, Musta Roosi kompvekid, Estonia klaver, Vana Tallinna liköör, Kevade küpsised. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet omavatel kaupadele ei ole nime ja neid kirjutatakse nagu üldsõnu: riisipirukas, suitsujuust, kaeraküpsised, soolapulgad, vigurküünal
2. “Svv” ehk pealkirjamall
- teosed “Tõde ja õigus”, “Kivid ja leib”, maal “Muhu rauk”
- tele- ja raadiosaated “Aktuaalne kaamera”, “Naistevahetus”, “Meeleheitel koduperenaised”
- taimesordid “Jõgeva kollane”, õunasort “Liivi kuldrenett”
3. Svv ajaloosündmuste püsikindluse märkimine: Esimene maailmasõda, Suur isamaasõda, Suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, Kollaste Turbanite ülestõus (organisatsiooni järgi). Ajaloosündmuste nimed on aga läbiva suurtähega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk.
4. väikese tähega on:
tähtpäevad – karjalaskepäev, ülemaailmne tervisepäev, esimene nelipüha, teine jõulupüha, süütalastepäev, võidupüha, uusaasta, vana-aasta õhtu
üldnimega tuntud teosed – piibel, vana testament, uus testament, koraan
Suure tähega võib alata:
- koht, ehitis
- asutus, organisatsioon, ühendus
- riik, osariik
- isik, olend
- perioodikaväljaanne
- teos, dokument, sari, rubriik
- ajaloosündmus
- autasu
- üritus
- taimesort
- kaup, sõiduk jms
4. Harjutame harjutus 35 lk 19
5. Kontrollime
6. Kodutöö (harjutus 36 ja 39)
2. Töödest.
3. Suur ja väike algustäht
Suurel algustähel on neli ülesannet:
- tähistada lause algust. Erandid: “... ma vist ei tule,” ütles ta kurvalt. mine-vorm (grammatilised terminid jäävad väiketähega)
- tähistada nimesid – eristada üldnime ja pärisnime: õie värv või Õie Värv, väike vanker või Väike Vanker
- püsikindlust osutada: Jäälahing, Teine maailmasõda, Seitsmeaastane sõda, Jüriöö ülestõus
- tähistada tunderõhku (ülimussuurtäht Teie Majesteet; ametlikkussuurtäht Tartu Ülikool, Kambja Põhikool; personifitseeriv suurtäht Kivist Külaline, Surm, Isa, Lootus; viisakussuurtäht Sina ja Teie, asenimed Koidulaulik, Must Mander, Vana Maailm, Metsik Lääs, Igavene Juut)
Võimalused, kuidas suurt algustähte kasutada:
1. SSS ehk läbiv suurtäht, kus ühendis on suured kõik algustähed, v.a abisõnad
- isikunimed Anton Hansen Tammsaare, Leonardo da Vinci
- hüüd- ja varjunimed Richard Lõvisüda, Kärna Ärni, Vanapagan
- loodusnähtustele ülekantud isikunimed troopiline torm Fred
- kohanimed, maastikuosad Hea Lootuse neem, Franz Josephi maa, Suur Munamägi, Sõrve säär, Väike väin
- mõnede kohtade hüüdnimed Must Mander, Emajõe Ateena
- tänavad, puiesteed, väljakud Kolme Papli allee, Taani Kuninga aed, Suur kaar
- riigid, territooriumid Ameerika Ühendriigid, Rio de Janeiro linn
- taevakehad planeet Maa, täht Põhjanael
- ehitised Suur Rannavärav, Kolm Õde
- osa üritusi Viie Veski kross, Valge Daami päevad
- autasud Rahvaste Sõpruse orden, Eesti Taassünni auhind, Punase Nelgi auhind
- asutused, ettevõtted, organisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Tartu Ülikool, Eesti Pank, Emakeele Selts, aktsiaselts Priit ja Pojad. Dokumentides ja ametlikus suhtluses suurtäht, tavasuhtluses väiketäht Tartu ülikool, Kambja põhikool, Saku õlletehas. Allasutused on alati väikese tähega Tartu Ülikooli / ülikooli filosoofiateaduskond, Eesti Panga nõukogu
- väljaanded: ajakiri Kodu ja Aed, Õpetajate Leht, Loomingu Raamatukogu
- kaubanimed kakao Meie Mark, Põltsamaa Kuldne vein, Musta Roosi kompvekid, Estonia klaver, Vana Tallinna liköör, Kevade küpsised. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet omavatel kaupadele ei ole nime ja neid kirjutatakse nagu üldsõnu: riisipirukas, suitsujuust, kaeraküpsised, soolapulgad, vigurküünal
2. “Svv” ehk pealkirjamall
- teosed “Tõde ja õigus”, “Kivid ja leib”, maal “Muhu rauk”
- tele- ja raadiosaated “Aktuaalne kaamera”, “Naistevahetus”, “Meeleheitel koduperenaised”
- taimesordid “Jõgeva kollane”, õunasort “Liivi kuldrenett”
3. Svv ajaloosündmuste püsikindluse märkimine: Esimene maailmasõda, Suur isamaasõda, Suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, Kollaste Turbanite ülestõus (organisatsiooni järgi). Ajaloosündmuste nimed on aga läbiva suurtähega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk.
4. väikese tähega on:
tähtpäevad – karjalaskepäev, ülemaailmne tervisepäev, esimene nelipüha, teine jõulupüha, süütalastepäev, võidupüha, uusaasta, vana-aasta õhtu
üldnimega tuntud teosed – piibel, vana testament, uus testament, koraan
Suure tähega võib alata:
- koht, ehitis
- asutus, organisatsioon, ühendus
- riik, osariik
- isik, olend
- perioodikaväljaanne
- teos, dokument, sari, rubriik
- ajaloosündmus
- autasu
- üritus
- taimesort
- kaup, sõiduk jms
4. Harjutame harjutus 35 lk 19
5. Kontrollime
6. Kodutöö (harjutus 36 ja 39)
Subscribe to:
Posts (Atom)