Sõnade lühendamine, arvude kirjutamine

4. loengu 1. pool skandinavistidele (28. sept asemel).
NB! 28.-29. septembril tuleb 2. pool ja harjutused, mis peavad olema tehtud 5. oktoobriks.

Lühendit on mõtet kasutada ainult siis, kui see tõesti lühendab sõna. Paari tähe võrra ruumi säästev lühend ei õigusta ennast.
Lühendid:
1. üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on kokkuleppeline kuju, et oleks arusaadavad
2. ühe konkreetse teksti jaoks kindlaksmääratud lühendid
Lühendid on argised ega sobi ilukirjandusse, pidulikku ega tippametlikku teksti. Näiteks taunitakse lühendeid lepingupoolte nimetustes. Väljakirjutamine on alati viisakam kui lühendamine – au- või tänukirjas ei maksaks tiitleid lühendada.
Kirjutajana tuleb meeles pidada, et lugeja tahab ka lühenditest aru saada – teistele loodud tekst on midagi muud kui enda tarbeks konspekteerimine.

Lühendusviisid
1. algustähtlühend a – aasta, l – leht; loe; linn; laht, R – reede; liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe: r-ringkond – rahvusringkond, L-Ameerika – Lõuna-Ameerika (või Ladina-Ameerika?)
2. katkendlühend – 2 esimest silpi miinus viimane täishäälik: lüh – lühend, õpil – õpilane, konv – konverents. Samamoodi liitsõnades mõlemast osisest sots-dem – sotsiaaldemokraatlik ..
3. valiktähtlühend – ilmekas osa tähtedest, hrl algustähed: nr – number, hr – härra, nt – näiteks, kt – kohusetäitja, rk – raamatukogu, skp – selle kuu päeval, rtj – raudteejaam, Kumu – kunstimuuseum; TERKO – teraviljasaaduste kombinaat

Suure või väikese tähega? Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure tähega kirjutatavad ühendid: TTÜ, NSVL, KK; aga ka AS – aktsiaselts, E – esmaspäev, MM – maailmameistrivõistlused. Suurtähtlühendid võivad aja jooksul sõnaks muutuda (aids, euribor).
Leidub ka suurtähtlühendeid, kus lisandub täpsustav väiketäht, et teha eri lühenditel vahet, nt EKmS (Eesti Kirjameeste Selts) – EKS (Eesti Kirjanduse Selts).
Mitmetähenduslike lühendite puhul aitab tähendusest aru saada kontekst. Kas v.a on ‘välja arvatud’ või ‘väga austatud’.

Võõrkeelsete sõnaühendite puhul on lühendi kasutamisel oluline tava: Ameerika Ühendriigid – USA; Riikliku Julgeoleku Komitee – KGB; aga LAV - Lõuna-Aafrika Vabariik, EL, EÜ

Punktiga või punktita?
Üldiselt punktita, kuid vale pole kumbki. Üldkasutatavad lühendid võiks olla punktita. Ühes väljaandes võiks olla üks stiil. Punkti tuleb kasutada siis, kui muidu langeb lühend kokku mõne eesti sõnaga: k.a; s.a; e.m.a; v.a; võib panna ka muudes sõnaühendeis: s.o, p.o, m.a.j

Sidekriips
- Liitsõnade puhul osade piiri märkimiseks: rahv-vah, ped-dr, Lad-Am, e-post, K-Järve, P-Jaagupi
- Käändelõpu lisamiseks: nr-te, pr-d, lk-l, SK-ga, A. B-le, T. E-st; tüvevokaal saab olla ainult häälduses kaashäälikuga lõppeval lühendil: töötas KEK-is, ROK-i liikmed (õige on ka sidekriipsuta KEKis, ROKi), aga kooskõlas ST-ga.
- Lühenditest tuletamisel: ERSP-lane, KGB-lane, ETV-lik

Sobimatu on lühendada tekstis EV. Kas välja kirjutada Eesti Vabariigi või Eesti või riigi.
Rahvusvahelised Eesti maatähised on EE ja EST.
NB! EEK sobib ainult rahvusvahelises äris. Eestis kasutame kr.
Euroopa rahaühik on euro.

Numbrid

Tavalises tekstis kirjutatakse arvud 1-10 sõnadega: Mul on kolm õuna.
Sama kehtib liitsõnade puhul: ühetoaline korter, nullpunkt, neljatärnihotell. Veel kirjutatakse kindlasti sõnadega tekstis suured ümmargused arvud, kui ei toonitata täpsust: Pidin sind sada aastat ootama. Tartul on tuhandeaastane ajalugu.
Kui tahetakse rõhutada täpsust, on numbriga lubatud: Tal on 50. sünnipäev. Ankeedile vastas 100 isikut.

Kui tekstis on lähestikku palju arve ja erinevas suuruses, kirjutatakse kõik numbritega: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis - kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaži.

Matemaatika, statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.

Ei tohi kirjutada 40 tuhat > 40 000, 150 tuhat > 150 000, samuti mitte 40,1 tuhat > 40 100. Aga võib: 10 miljonit, 2,1 miljardit

Mõõtühikud jm sümbolid
Toa pikkus on 5 m, laius 3 m ja kõrgus 2,5 m. Piimaliiter maksab 5 kr 40 s.
NB! Tekstides ei kasutata hinnasiltide märgistust .–

Ööpäeva keskmine temperatuur on 15 ºC (arvust lahku, aga kraad ja Celsiuse tähis kokku!)
% arvuga kokku: Kinnisvarahinnad on langenud 20%.

Rühmitamine
Suured arvud rühmitatakse tagant kolmekaupa:
6 234 566 kr
Telefoni- ja faksinumbreid rühmitatakse tagantpoolt nelja ja kolme kaupa:
333 4444

Arvude paigutamine tekstis
Teksti paigutades peab vaatama, et üks arv mahuks ühele reale.
Numbritega arvud ei tohi sattuda tekstis kõrvuti, ka eri lausetes mitte.
Kasum aastal 1993 oli 65 000 krooni. > Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni.
Näitetruppe osales tänavu 27. 16 neist olid võistlemas ka mullu. Tuleb muuta sõnade järjekorda: Näitetruppe osales tänavu 27. Neist 16 oli võistlemas ka mullu.

Järgarvud

Araabia numbritega: 14. kohal, 50. sünnipäev, 1930. aastad
Rooma numbritega: XX sajandil, II osa. Ühes tekstis lähestikku on parem kasutada vaid araabia numbreid.
Täpsustav täht järgneb sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass.

Käänamine
Käändetunnust saab lisada alates osastavast. Omastava tüvevokaale numbriga kirjutatud arvule lisada ei tohi. 28t, 28sse; III-t, III-sse
Järgarvsõna araabia numbriga: liide + käändetunnus. 28nda, 28ndat, 28ndasse. Tuleb tähele panna, et kirjas võib kasutada nii 1930. aastad kui ka 1930ndad, aga mitte mõlemad koos.

Samuti ei lisata käändetunnuseid ühendites, kus juba tuleb välja käändelõpp:

Väär Õige
27-st osalisest 27 osalisest
11-ndas klassis 11. klassis
VI-s peatükis VI peatükis

-ne ja -line omadussõna
Sidekriipsuga või kokku: 23-aastane ~ 23aastane; 40-vatine ~ 40vatine lamp
Aga lahku 40 miljoni kroonine laen.
Kokkukirjutus säilib ka siis, kui lisandub määrsõnaline laiend (kuni, ligemale, ligikaudu, ligi, peaaegu, umbes):
Kuni 8-tunnine tööpäev, ligi 18% hinnatõus
Samaks jääb ka lahkukirjutus: ligi 50 mm hälve

Kuupäev, aastaaeg, kellaaeg
20. aprillil 2009. a
20. aprill 2009
20. IV 2009
20.04.2009
20.4.2009
20.04.09
20.04-02.05.2009

2. mail 2009
02.05.2009

2009. aastal
2009. a
aastal 2009
aastail 2007-2009, 2007-09
aastad 2007-2009, 2007-09
Johannes Aavik (1880-1973)
1920.-1930. aastad
1920. aastail; 1920ndail
1994.-95. õa, 1994.-95. õa 1994/95. õa

kell 19.30
algab 8.00 ja lõppeb 9.15
6.18.24 (tund.minut.sekund)
2.35,34 (minut.sekund,kümnendiksekund)

Jaotise numbrid
2.3.4. Valla eelarve
või
2.3.4 Valla eelarve (suurem vahe, viimast punkti ei ole)
Nagu punktis 2.3.4 osutatud (punkti ei ole)