9. loeng (skandinavistid)

(8. loengu materjal:
ÖELDIS
Minevikuaegade kasutamisest. Minevikuaegade kasutusel on põhiprobleem see, et kahetsusväärselt tihti asendatakse liitajad (täis- ja enneminevik) lihtaegadega. Liitajad aga kannavad palju rohkem infot sündmuse ajasuhete kohta, ja seetõttu väheneb sellise asendusega sõnumi informatiivsus.
Lihtminevik – sobib kasutada siis, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga. Nt Jüri käis eile siin. Eksperdikomisjon kogunes igal esmaspäeval. Lihtminevikku võib kasutada ka eelnenud vestlusele viitamisel – Mis selle mehe nimi oli? (meenutusminevik).
Täisminevik – oleviku olukorra iseloomustamiseks minevikus toimunu kaudu. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (st Jüril on kõrgharidus). Üldjuhul on tegevus kõnehetkeks lõppenud, aga võib ka jätkuda: Jüri on töötanud õpetajana juba 20 aastat. Samal põhjusel tuleb kasutada täisminevikku näiteks tõlkimisele viidates: Euroopa standardi on tõlkinud NN. Raamatute, filmide jms puhul samuti: Tõlkinud NN, toimetanud NN, koostanud NN.
Ennemineviku kasutus on sarnane täisminevikuga, kuid vaatepunkt ei ole mitte olevik, vaid mingi minevikuhetk: Olin just magama heitnud, kui keegi helistas.

Tuleviku väljendamine
Verbi tulevikuvormi eesti keeles ei ole. Harilikult jäetakse verb olevikku (Eksperdikomisjon vaatab tõlke läbi.) ja vajaduse korral kasutatakse tegevuse tulevikulisusele osutamiseks muid vahendeid: ajamäärusi või tulevikutähendusega verbe (hakkama, tulema). Ma sõidan homme koju. Siia tuleb uhke maja. Selles majas hakkavad elama välissaadikud.
Eesti keeles on võimalik ka saama-tulevik, kuid enamasti tuleks selle kasutust siiski vältida, sest ta on võõrmõjuline. Nt Homme saab siin toimuma kahe valitsusdelegatsiooni ühisistung > Homme toimub siin ...
See maja saab olema linna esinduslikumaid hooneid > Sellest majast tuleb linna esinduslikumaid hooneid.
Äärmisel juhul sobib saama-verbiga (saab olema) tulevikku märkida protsesside ja seisundite puhul, kuid mitte aktiivse tegevuse puhul.)

9. loeng
--
mas-tarind
mas-tarindiga väljendatakse parasjagu kestvat järkjärgulist protsessi, nt Kuritegevus on vähenemas. Samuti üleminekut ühest olukorrast teise: Külalised on juba lahkumas. Olemasolulausetes: Linna vahel on hulkumas kahtlasi isikuid. Kohatähenduses: Kus Juku on? Juku on suusatamas.
Võõrmõjuline ja soovitatakse vältida, sest on mitmeti tõlgendatavad: Keelenõukogu on arutamas keeleseaduse ettepanekuid > hakkab arutama v arutab parajasti

Harjutus 1. Pane öeldis sobivamasse vormi.
Arvatavasti saab Baltic Cup edaspidigi toimuma. Uues pangas saab esialgu olema üle 400 töötaja. Konverentsil on ettekandeid pidamas ligi 80 teadlast. Tehase võimsuseks saab olema 50 000 autot aastas. Ainult nii saab sellest konfliktist Eestile kasu tõusma. Vahekokkuvõte saab sisaldama eelkõige komisjoni töö kirjeldust.
poolt-tarind (“poolt vastu”, Sirje Mäearu “Keelenõuanne soovitab 1”)
Üsna levinud on, et kaassõnalise tegijamääruse varal laiendatakse umbisikulises tegumoes esinevat öeldisverbi. Kuna tegija on teada, siis saab ja enamasti on ka parem kasutada isikulist tegumoodi: tähtsaid minevikusündmusi kirjeldatakse Russowi poolt põnevalt ja köitvalt > tähtsaid minevikusündmusi kirjeldab Russow põnevalt ja köitvalt, Eesti majandust kontrollitakse Vene kapitali poolt > Vene kapital kontrollib Eesti majandust, ettepanek lükati eurooplaste poolt tagasi > eurooplased lükkasid ettepaneku tagasi, taolised tsiviilformeeringud on Eesti ajaloos olnud sageli poliitiliste rühmituste poolt mõjutatud > selliseid tsiviilformeeringuid on Eesti ajaloos sageli mõjutanud poliitilised rühmitused.
tud-lauselühendis saab omastavalisest käändsõnast ja kaassõnast koosneva tegijamääruse nii mõnigi kord asendada omastavalise või seestütlevalise tegijamäärusega. Näiteks: kirjaniku poolt loodud tegelased > kirjaniku loodud tegelased, teie poolt saadetud faksid > teie saadetud faksid, ERSP Riigikogu liikme K. Jaak Roosaare poolt esitatud eelnõu suunati riigiõiguskomisjoni > ERSP riigikoguliikme K. Jaak Roosaare (esitatud) eelnõu suunati riigiõiguskomisjoni; tuule poolt pargitud nägu > tuule või tuulest pargitud nägu, tormi poolt põhjustatud purustused > tormi või tormist põhjustatud purustused, lammaste poolt näritud kadakad > lammaste või lammastest näritud kadakad.
Ka tav-kesksõnalisi täiendeid saab vahel kohendada, nt pühvlite poolt veetav vanker > pühvlivanker.

Alus (ja sihitis) ühilduvad öeldisega arvus: Uksed olid suletud. Poisid olid meile appi saadetud.

Eitus/jaatus
Tavaline, markeerimata keelekasutus eelistab jaatavat vormi. Nt uudistes jm, kus on vaja esitada suurt infohulka, kipub eitus tähelepanuta jääma. Kui midagi väita, on mõttekam teha seda jaatuse abil. Eitus saab käia kogu lause (Ma ei taha süüa) või lause osa kohta (eitussõna pannakse eitatava lauseosa ette – Ta ei söö ei liha ega kala. Ma ei käi mitte kuskil. NB! mitte ... vaid vastanduse korral on enamasti parem eitatav panna eitavasse verbivormi. Laps ei vaja (vajab) mitte maiustusi, vaid armastust. Mitte isa ei lähe (läheb) reisima, vaid ema.
mitte kasutamine ainsa eituse vahendina on väär. Seadet kasutatakse mitte täie võimsusega > Seadet ei kasutata täie võimsusega. Tais ma olen mitte esimest korda > Tais ma ei ole esimest korda. Seda tuleb panna mitte vähem kui kümme grammi > Seda tuleb panna vähemalt kümme grammi.
ega väljendab samuti eitust. Verb on eitavas vormis, hüüdlause puhul võib eitussõna ka verbi juurest ära jääda. Rindlauses rinnastatud lauseosade eitamisel pannakse igaühe ette eitussõna (ei, ega) Seal pole ei linde ega loomi. Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilju. Televiisorit ei tohi panna (ei) kütteseadmete juurde ega (=ja) sektsioonkappi. Mõlema lauseosa eitamise puhul parem ega kui ja ei. Ta ei hooli sinust ega (ja ei) mõtle ka oma perele.
Mitmuse 1. pöördes: ärme teeme, ärgem tehkem (ülev varjund). ärme tee on kõnekeelne.
Mõnikord pole eitusel-jaatusel lause seisukohast mingit vahet: Kas te lubaks = ei lubaks mind mööda? Mida sa temast ka arvad = ei arva, aitama peab ikkagi. kuni-ajalause Töölised streigivad, kuni omanikud pole rahuldanud nende nõudmisi = on rahuldanud nende nõudmised.

Harjutus 2. Vali sobiv(ad) eitusvorm(id).

Jaan ei õpi / õpib mitte Tallinnas, vaid Tartus. Kui suureks uus asula kunagi ka ei paisuks / paisuks, ikka algab ta ühest-kahest majast. Lendoravad ei erine / erinevad tavalisest oravast mitte ainult liuglemisoskuse, vaid ka toitumise poolest. Ega meie selles süüdi pole / ole. Mitte Mart ei teinud / tegi seda, vaid Jüri. Juhataja mitte palub / ei palu, vaid nõuab. Ma pole kunagi oma lubadust täitmata jätnud ega / ja ei kavatse seda teha ka tulevikus. Poiss tuli / ei tulnud võistlustele mitte auhindade pärast. Kas mitte perekonnatundest saab / ei saa kõik alguse? Kolmekihiline puitlaastplaat on hea paindetugevusega ja ei / ega vaja siledat alust. Kas te ei sööks / sööks veel midagi?

SIHITIS
Tavaliselt on sihitis osastavas (osasihitis) Ema kallistas poega. Ma armastasin sakslast.. Kui tegevus võib jõuda mingi tulemuseni, nende verbide puhul saab sihitis olla ka omastavas või nimetavas (täissihitis). Õmblesin endale uue kleidi. Õmblesin endale uut kleiti. Viimase puhul ei järeldu, kas sai ka valmis. Eitavas lauses on võimalik vaid osasihitis. Ma ostsin leiba/leiva. Ma ei ostnud leiba.
Täissihitise põhikuju on omastav kääne: Isa viis lapse lasteaeda.
Nimetavas 1. mitmuslik Isa viis lapsed lasteaeda. 2. käskiv kv Vii laps lasteaeda! Palun kaasa võtta isikut tõendav dokument. Palume säilitada kontakttelefoni number. 3. öeldis on umbisikulises tm Laps viiakse lasteaeda. 4. da-tegevusnimega: Isa ülesandeks jäi laps lasteaeda viia. Otsustati esitada pankrotiavaldus (da-tegevusnimega võib jääda sihitis ka omastavasse: Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse.)
Omastatav on eelistatav hulga- ja mõõdunimisõnade puhul: Joon tassi kohvi. Ostis purgi õlut. Tegin terve hulga pilte. Nad võtsid hulga mehi vangi. Ostsin meetri riiet. Ta tõi enamiku lapsi saali.
Asesõnade puhul nimetava asemel osastav:
Mind jäeti maha. Vrd Peeter jäeti maha
Pese ennast (end) puhtaks! Vrd Pese kael puhtaks.

Sihitis või määrus
käskima, paluma, laskma, lubama, aitama + da-vorm seostub sihitise v alalütlevas käändes määrusega: Palume teid ~ teil lahkuda. Palume teid ~ teil lahkuda. Käskis neil ~ neid minna. Luban teil ~ teid lahkuda.
Vahel märgitakse tervikut sihitisega, terviku osa aga määrusega. Seetõttu on bürokraatiakeeles hakanud levima liigne osas-tarindi kasutamine.
Teen ettepaneku muuta Skytte medali statuuti punktide 2 ja 7 osas. > Teen ettepaneku muuta Skytte medali statuudi punkte 2 ja 7.

Harjutus 3. Kas täis- või osasihitis? Kui mõlemad, selgita tähenduserinevust.

Mul oli tunne, et olen lunastanud (kõik oma senised patud ja üleastumised). Ema märkas raamatu kaanel (suur rasvaplekk). Leidsin keset saart (sügav org). Jüri kirjutas sõbrale (luuletus). Kallasin (marjad) korvist ämbrisse. Meil ei õnnestunud hankida (takso). Rita ostis poest (piim, leib, või ja kompvekid). Palun anna mulle korraks (mõõdulint). Mina, juhatuse esimees, volitan (Artur Sepp) esindama hageja huve varguse asjus. Esimene “Kirjakeele teataja” sisaldab VÕKi (otsused) aastaist 1979–1983. Rahva (arvamus) saadakse teada üksnes referendumi teel. Firma alustab järgmisel aastal aiatarvete (müük). Leping sisaldab (tingimused). Ma tahaksin osta (uus ülikond).
Vali täissihitise vorm.
Joo klaas/klaasi külma vett. Ostsin veerand/veerandi arbuusi ja tosin/tosina apelsini/apelsine. Tänavu saime oma aiast hulk/hulga õunu. Palun esitada ettekanne/ettekande. Palume meile välja anda uus litsents / uue litsentsi. Palume saata vabas vormis avalduse/avaldus.
Pane asesõnaline sihitis õigesse käändesse.
Ärge saatke meid/meie hukatusse! Sõber saatis mu~minu/mind koju. Nad vallandasid su~sinu/sind. Kas ta~tema/teda vallandati? Poiss pesi enda/end puhtaks. Mis/Mida sa teed?

MÄÄRUS
Omamise väljendamine
Eesti keeles on loomulik väljendada omamissuhet alalütlevas käändes omajamääruse + olema-verbiga. Teine variant, alus + omama-verb on võõrapärasem, sobib juriidilise omandisuhte väljendamisel.
Mul on naine ja kaks last. Tiinal on kena välimus.
Metalgroup tegeleb Hiinas muldmetallide ja mineraalide ekspordiga ning omab seal ka kaevandusi.
Ma oman kongus nina > Mul on kongus nina.
Ma ei oma teie tööst mingit ettekujutust > Mul ei ole teie tööst mingit ettekujutust.
See ei oma mingit tähtsust > Sellel pole mingit tähtsust.

Kaassõnad läbi ja üle
läbi soovitatakse kasutada siis, kui tahetakse näidata millestki (ruumist, avausest) läbiminekut: Läksime läbi metsa. Hüppas läbi akna õue. üle kasutada millegi kohal kulgeva liikumistee tähistamiseks: Lendasime üle Peipsi järve. Lendas üle käopesa. Liikumistee kui sellise tähistamiseks tuleb kasutada pigem tagasõna kaudu.
Liikumistee: Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi > Helsingi kaudu. Vahend: Hommikul teatati läbi raadio > raadiost, raadio kaudu, raadio teel, et etendus jääb ära. Tänapäeval suheldakse üle/läbi arvuti > arvuti kaudu/teel.
Abinõu: Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise > demokratiseerimise kaudu/abil/teel.

Kaassõna tänu kasutus
tänu pole kaassõnana veel kaotanud positiivset tähendust, seetõttu ei tohiks teda kasutada negatiivses tähenduses. Fond jäi tänu Tamme allkirjale rahast ilma > Fond jäi Tamme allkirja tõttu / allkirja puudumise tõttu rahast ilma.

Koha väljendamine – sise- või väliskohakääne?
Kohanimede puhul tuleb kahtluse korral vaadata ÕSist. Nt Jõgevale, Paikusele, Tartusse, Orissaarde.

Osalema (sündmusel) kus? Koosolekul, seminaril, kursustel, viktoriinil, üritustel; läbirääkimistel ~ läbirääkimistes, programmi koostamisel ~ koostamises, taastamisel ~ taastamises
Helistage numbril, saatke kiri aadressil (alalütlev!)


Harjutus 4

Eesti jaoks omab neljandiku sisemajanduse kogutoodangust moodustav transiit hindamatut tähtsust. Seade omab täiustusi. Lülitite ja pistikupesade katted ei tohi omada vigastusi. Vennapojade ei ole nendele hoonetele õigusi omavad.
Vabariigi algusaastatel käis eksport läbi rubla. Iseseisvaks saime läbi vabadusvõitluse. Pidime minema üle Pariisi ja viibima seal viis päeva. Asjaajamine käib büroos läbi direktori. Trauma oli tekkinud läbi huligaani visatud kivi. Pääses kindlast surmast läbi juhuse. Lao sõnul oli ka linnavalitsuses teada, et pinnas on tänu vihmasele suvele läbi vettinud.
Rain kolis möödunud aastal Valdeku tänavale/tänavasse. Kiri tuleb saata märgitud aadressile/aadressil.
--
Aja väljendamine

Ajamäärus on harilikult alalütlevas, harvem seesütlevas käändes. Elame sündmusrikkal ajal. Vanas eas kipuvad haigused kallale. Minevikus oli kõik teisiti.
Mõnel puhul on võimalik ka nimetav. Pühapäev ~ pühapäeval on poed kinni. Iga kord on see erinev.
Nimetava kasutamine näitab kasvutendentsi, eriti kuupäeva väljendamisel. Praegu peetakse seda veel kõnekeelsuseks, kui öeldakse: See toimus kakskümmend neli jaanuar. > See toimus kahekümne neljandal jaanuaril.
Nii on ainuõige ka Kaheksateistkümnendal sajandil hakkas keemiatööstus arenema. Norra oli teatesuusatamises kaheteistkümnes.

Täna > nüüd, praegu, tänapäeval
Täna on bürokraatiakeele ilminguid. Täna > Tänapäeval kuuluvad Eesti Autorite Ühingusse kõik tuntumad eesti heliloojad.
Hetkel, momendil > praegu
Kaasaegne > nüüdisaegne, tänapäevane

Harjutus 5. Pane õigesse käändesse või kasuta muud väljendit.

Möödunud kuu randus Lõuna-Korea idarannikul Põhja-Korea allveelaev. Eksam on 15. jaanuar. Vanem poeg on sündinud 21. aprill 1965. a. Selles valdkonnas ei ole meil täna asjatundjaid. Kaasaja suurimaid probleeme on terrorism. Hetkel on haigekassa eelarve 52 miljardit krooni. Hetkel on avalduse esitanud 224 inimest. Hetkel õpib Maaülikoolis 5525 tudengit.


Tarbetud lt-määrsõnad
Tarbetu lt-määrsõna on välja tõrjumas liiteta määrsõna, nimisõna mingis käändes või koos kaassõnaga, des-vormi. Õigeaegselt > õigel ajal, kahekordselt > kaks korda, aastaringselt > aasta läbi, aasta ringi, üle-eestiliselt > üle Eesti
Töö tuleb koheselt lõpetada >Töö tuleb kohe lõpetada.
President kirjutab omakäeliselt alla. > President kirjutab oma käega alla.
Kõike tuleb teha inimest arvestavalt > Kõike tuleb teha inimesega arvestades.

Harjutus 6.

Tehases lühiaegselt töötanud insenerile on vara nii rasket ülesannet anda. Meeleavaldusele kogunes rohkearvuliselt inimesi. Uut masinat toodetakse esialgselt alles seeriaviisiliselt. Seda plaani tuleb veelkordselt kaaluda. Näitleja haigestumisega seonduvalt jääb etendus ära. Eesti Vagariigis kehtiva Keskkonnajärelevalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest.



TÄIEND

Täiend:
- omadussõnaline täiend (väike maja)
- omastavas käändes nimisõnaline täiend (venna raamat)
- määruse vormis täiend (kiri sõbralt)

Täiend ühildub oma põhjaga arvus ja käändes (vana inimene, vanadele inimestele). Mõned omadussõnad ei käändu, seega ka ei saa ühilduda (poisiohtu noormees, tipp-topp ülikonnast, eri inimestest, oma kolleegile). Oma ühildub lauserõhulisena – omad vitsad peksavad, ajas omi asju.
Eri ja erinev. Eri – omaette olek, erinevust rõhutamata, erinev – rõhutatakse erinevust; ühildub põhjaga. Mart ja Peeter töötavad eri asutustes. Eri väljaanded käsitlesid teemat erinevalt. Need on eri asjad, ehkki väliselt täiesti ühesugused.
Mõnikord sobib erineva asemel mitu (mitmesugune): Ta on käinud erinevates koolides > mitmes koolis ja pidanud erinevaid ameteid > mitut ametit.
Kui lauses juba mõni sõna osutab erinevusele või eraldi olekule, on eri ja erinev ülearused: Saarel kasvab sadakond erinevat taimeliiki > sadakond taimeliiki. Riiet on müüa kolmes erinevas värvitoonis > kolmes värvitoonis.
Mineviku kesksõnad eestäiendina ei ühildu: Söödi vaid teatuid >teatud toite. Meenutame minevikus olnuid > olnud sõdu. Tegemist on väga erudeeritute > erudeeritud nõustajatega.

Eesti keelele on omane eestäiendite kasutamine. Kui määrustäiendil (piletid teatrisse) on samatähenduslik omastavaline eestäiend, tuleb eelistada viimast:
Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa
Nimekiri kõigist represseeritutest > kõigi represseeritute nimekiri
Tellimus piletitele > piletitellimus
Sooduspakkumine välisvärvidele > välisvärvide sooduspakkumine
Tagatis eduks > edu tagatis
Sanatoorium südamehaiguste raviks > südamehaiguste sanatoorium
Võti paradiisi > paradiisi võti
Jäätis karamelliga > karamellijäätis
Konsultant hariduse alal > hariduskonsultant

Osa määruse vormis täiendite normaalasend on põhisõna ees: kala koorekastmes > koorekastmes kala; teekann vilega > vilega teekann

Harjutus 7. Paranda.

Eestisse saabus tuntuid arhitekte teistest maadest. Reklaame võib tõlgendada kunstina ja aktsepteerida teatuid vabadusi. Ühe raamatu puhul tekkis küsimus autorsusest. Kokkuostuhinnad sigadele on viimastel aastatel natuke langenud.