Harjutusi numbrite-lühendite kohta: 48, 51-53
Loengu II pool
4.-5. loeng
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamine on süstemaatilises grammatikas
1. sõnamoodustuse,
2. süntaksi,
3. semantika ala.
1. sõnamoodustus – mõned sõnalaadsed osised esinevad vaid liitsõna erikomponendina. Kirjutatakse alati järgneva sõnaga kokku (haja-, kuker-).
S-liitumismall (õpilas-, töölis-)
2. süntaks – teeb vahet ühildumatu ja ühilduva täiendi vahel: oma loovtööle, Ilmari väikevennalt (ühildumatu täiend); oma loovale tööle, Ilmari väikeselt vennalt (ühilduv täiend)
3. semantiline erinevus – kassi käpp või kassikäpp
Põhimõtteid:
1. Tähendusprintsiip
a) nimisõna + nimisõna: puu oksad – puuoksad; laste arst – lastearst (konkreetsed – abstraktsed)
b) omadussõna + nimisõna: vana ema – vanaema; suur linn - suurlinn
c) arvsõna + nimisõna: kolm jalga - kolmjalg
d) asesõna + nimisõna: oma algatus - omaalgatus
2. Vormiprintsiip
a) nimetavaline täiendosa kokku: laudtara, võrkkiik
b) lühenenud täiendosa kokku: kaugõpe, töölisühing
c) täiendosa iseseisva sõnana ei esine: ainuõige, igivana, laupäev
d) täiendosa mitmuse omastavas – lahku: teaduste akadeemia, raamatute nimestik
3. Traditsiooniprintsiip, tava
a) kohanimede kokku-lahkukirjutamise tava: Peipsi järv, Pärnu linn, Valgamaa, Põhja-Eesti
b) arvsõnade kokku-lahkukirjutus: kaks tuhat, kakskümmend, neliteist, viissada; paar tuhat, mõnisada, mõniteist
c) verbivormide kokku-lahkukirjutus: läbi lugema – läbi loetud ~ läbiloetud raamat
d) kaassõnade kokku-lahkukirjutus: maja taga, metsa poolt, ukse juures, akna ees
4. Kontekstiprintsiip
kuuekrae – uue kuue krae; pooleaastane – kahe ja poole aastane; keeleõpik - poola keele õpik
5. Täiendava sõna pikkus
keeleõpik – astronoomia õpik
liht- või liitsõna: pajakaas – supipaja kaas
6. Ühendi juhuslik või sage kasutus?
kooliminek, kojutulek
keldrisse minek, koosolekule tulek
Nimisõnad
Kokku, kui
- lõppeb konsonandiga (nimetav kääne) – koerputk, põldmari
- liitub ainsuse nimetavaliselt – tugisammas, nimiosa
- eesosis ei ole sõnavormina kasutatav - sumbküla, triiksärk
- lühenenud tüvi, s-liitumismall - õpilasmalev, haigusleht, kohanemisvõime
- uus, iseseisev tähendus (muukäändeline liitumine) - vetelpääste, kojutulek
Kokku või lahku, kui
1. Täiendosa omastavas, kokku-lahkukirjutus eristab tähendusi
indefiniitne definiitne
missugune? mis liiki, laadi? kelle? mille?
vennatütar venna tütar
lauajalg laua jalg
majaaknad maja aknad
mehejutt mehe jutt
2. Täiendosa omastavas, kuid tähenduserinevust ei ole (subjektiivsus, varjundid)
geograafiatund geograafia tund
füüsikaklass füüsika klass
ajalooõpetaja ajaloo õpetaja
keemiakabinet keemia kabinet
3. Täiend mõjutab:
a) täiendil on täiend
puuleht – suure puu leht
vennapoeg - vanema venna poeg
b) täiend kuulub kogu liitsõna juurde:
suurel puulehel
noorem vennapoeg
c) aianduse ja mesinduse selts; raua ja vase segu (ühe põhisõna juurde kuulub mitu sõnaga ja ühendatud omastavalist täiendit)
laeva- ja lennuühendus, raamatu- ja paberikauplus, suu- ja sõrataud; ostu-müügileping, liha-villalammas (ühe objekti kaks eri külge, funktsiooni)
4. mõjutab täiendsõna sihilik funktsioon:
pesupesemine, rukkilõikus, kartulipanek
aga konkreetne üksikjuhtum: hobuse ostmine, kleidi pesemine, põranda värvimine, akna avamine, näidendi kirjutamine
5. mõjutab täiendosa mitmuslik sisu:
porgandipeenar, linnuparv, tellisetehas, traktoripark
6. mõjutab põhisõna, kui see märgib hulka, määra, kogu ja täiendosa ainet, materjali:
heinakuhi, sõnnikukoorem, saiapäts, lumehang
Omadussõna + nimisõna
1. kindel omaette mõiste: vanaema, uusaasta
2. lühenenud omadussõna: agraarmaa, kiirrong, nüüdisaeg
3. aga käändumatud omadussõnad lahku: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, eesti keel, gooti stiil
4. nimelähtelised sõnad: diiselmootor, morsetähestik, maratonijooks
5. eesnimeline täiend kokku: jaaniuss, pärtliöö, jüriöö
Määrsõna + nimisõna
- kokku, kui moodustub omaette mõiste: allüürnik, pealkiri, püstiasend
- sõna ‘eri’ mõlemat moodi: eriala, eri aladel
Kohanimed
Üldnimeline järelosa lahku. Tartu linn, Rüütli tänav, Kolme Papli allee
Käänduv omasõnaline nimeosa lahku: Valge meri, Suur väin
Kokku kui esiosa ei ole kohanimi: Emajõgi, Suveaed
Kompaktse kohanime osaks kujunenud omadussõna: Suurküla, Valgejõe
üldnimega -maa: Saksamaa
Lahku mitmuses Aasia maad, Skandinaavia maad; isikunimi Baffini maa
ne- ja line-liitelised omadussõnad
meetripikkune, Tartu-lähedane, seitsmeaastane, T-kujuline, kahekuune;
viie meetri pikkune, Miina Härma nimeline, Valga ja Võru vaheline, suure T kujuline, kahe ja poole kuune
Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine
Käänd-, määr- ja tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelisest või käändelisest vormist lahku:
andekaks peetav õpilane, kannatada saanud auto, pruuniks värvitud pink
Liitverb (püsiühendid)
naeruvääristama, taandarenema, tasakaalustama
Ühendverb (põhiverb + abimäärsõna)
a) kohamäärsõna + verb: alla tulema, alla võtma, alla kirjutama; eemal seisma, eemal asetsema; mööda minema; sisse astuma; tagasi tulema
b) seisundimäärsõna + verb: alles jääma, ilma jätma, katki minema, kinni panema, kokku segama, rikki minema, segi lööma
c) perfektiivsusmäärsõna + verb: ära andma, ära võtma, ära minema
Väljendverb – mingi käändsõnavormi ja verbi fraseoloogilise tähendusega ühend
andeks andma, hoolt kandma, mehele minema, lugu pidama, pead murdma, jagu saama, silma torkama, hukka mõistma
Ühendverbid ja väljendverbid lahku:
1. pöördelised vormid
2. infinitiivivormid
3. des-, nud-, tud-, mata-, nuna-, tuna-, vat-tunnusega lauselühendivormides
KOKKU/LAHKU: v- ja tav-, nud- ja tud-kesksõna, mata-vorm
LAHKU: kui ühendverbi määrsõnale eelneb temaga süntaktiliselt seotud laiend trepist alla jooksev koer, albumist välja rebitud pildid, jõest üle ujuv poisike, rahasse ümber arvestatud, lastest maha jäetuna
Teonimed ehk deverbaalid KOKKU: altvedamine, läbivaatamine, arusaam, juuresolek, vastuvõtt, vastuvõtmine
Iseseisev omadussõna KOKKU: kauamängiv heliplaat, isemajandav ettevõte, mittetuntud raamat
Arvsõna + omadussõna
Ühesõnalise arvsõna ja ne-, line-omadussõna liitumid kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, peagu, umbes) kuni kuuekilone raskus, umbes viietunnine ajavahe, ligi seitsmepäevane matk
Arvsõnad
viis, kümme, viisteist, kakskümmend, viissada, tuhat, neli tuhat, kümme tuhat kakssada kolmkümmend kaks
Järgarvsõnad sama loogika järgi tuhande neljasaja viiekümne kuuendal aastal
Sidekriipsu kasutamisest
a) lugemist hõlbustav jää-äär
(kuu-uurija jää-äärne töö-öö)
b) asendav korduv põhi- või täiendsõna
c) ühendav
- pärisnime puhul Võrtsjärve-äärne
- liitpärisnimi Väike-Maarja
- liitmäärsõna järk-järgult, samm-sammult (aga pole sellest moodustatud omadussõnas järkjärguline, sammsammuline)
- täht, muu tähis, täheühend, silp, number, mittekäänduv sõna: TV-programm, lik-liide, jah-sõna, 7(-)päevane, x-kujuline, de-mitmus
Harjutused kokku-lahkukirjutamise kohta:
41, 43
P.S. Vabandust loengumaterjali hilinemise pärast! Olge tublid ja kohtume 5. oktoobril kl 10.
Friday, October 2, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
ReplyDeleteDO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.