Veaohtlikud sõnad

6. loeng


Tüüpsõnad on loodud kindlate morfoloogiliste tunnuste järgi. Praegu kasutusel olevale tüüpsõnade süsteemile pani aluse Elmar Muuk 1928. aastal.
Morfoloogilised tunnused:
- astmevaheldus
- silpide arv ainsuse omastavas
- välde
- tüve lõpuhäälik, nt kõne, pesa
- sufiksid, nt -anna > tubli-tüüp


Veaohtlikud sõnad tüübiti

1. käändkond koi-tüüp
Peale omasõnade (nõu, au) kuuluvad siia:
- pika diftongiga lõppevad võõrsõnad
- pika vokaaliga lõppevad sõnad (välja arvatud -ee) nt argoo, büroo, halvaa
- vokaaliga lõppevad noodinimed, nt do, re, mi, fa
- hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed, nt c, d, g (c-st g-ni)
- hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed, nt b, d, g, t
- vokaalide nimed, a, e, i
- hääldamisel pika vokaali v diftongiga muude keelte tähtede nimed, nt Π [pii]
- suurtähtlühendid, mis hääldusel lõppevad vokaaliga, nt ÜRO-d, ERSP-d, TÜ-d
- võõrnimed, mis hääldamisel lõppevad lõppevad pika vokaali v diftongiga, nt Dumas’d, Bordeaux’d, Renault’d
- pika vokaali v diftongiga lõppevad Eesti kohanimed, nt Rae, Mustamäe, Sillamäe
Veakohti: au, nõu – ainsuse osastavas käändetunnus puudub: au, nõu
i-mitmus võimalik teedel ~ teil

idee-tüübi (ee-ga lõppevad võõrsõnad) 4 peakäänet:
mitm om ideede
ains os ideed mitm os ideid ~ ideesid
ains sisseütl ideesse

2. käändkond
ains osastav on lõputa: mida? kena, tragi, vaba, udu, muna, nüri, jada, elu-liitelised – loetelu;
t-lõpp tuleb erandina üksikutes sõnades: iga ~ igat, isikunimed, kohanimed;

NB! nüri, vilu, mõru, südi
NB! t-lõpp tungib ains osastavasse sõnades ema ~ emat, isa ~ isat, tädi ~ tädit, onu ~ onut
Lühike sisseütlev võimalik: elusse ~ ellu, harusse ~ harru, rabasse ~ rappa, udusse ~ uttu
Ka mitm osastav mitm sid-lõpp v lõputa: kenasid ~ keni, linasid ~ linu, munasid ~ mune, pühasid ~ pühi
i-mitmuses kavus, kehil, kalult
nimi-alltüüp (ÕS-is suvi)
nimi, nime
hani, hane
lävi, läve

- tuli, meri, lumi, uni, veri, mõni
erand sõnas mõni; ains os mõnd ~ mõnda

Selle tüübi puhul oluline meeles pidada, et mitm os on sid-lõpuline, lühike i-mitmus puudub.

seminar-tüüp
- 4-5-silbilised võõrsõnad, mille 2 viimast silpi on lühikesed ja algavad konsonandiga
bariton, fenomen, leksikon, maraton, palagan, ridikül, variser, postiljon
- tar-liitelised: lauljatar
- võõrnimed Don, Vov, Klin

mitm omastavas -de: ridikülide, lauljataride, Donide

akvaarium-tüüp käändub kahe tüübi järgi: seminar ja õpik

3. käändkond
tubli-tüüp
kahesilbilised teisevältelised sõnad, osastavas t-lõpp
tublit, tublisse, tublide, tublisid
-nna

erandid osastavas ka lõputa: rubla, vedru, kahju
erandlik lühike sisseütlev: Järvakanti, Valka, Riiga, Aegviitu

i-mitmus puudub
kirju II v > tubli
III v > aasta

kõne-tüüp
lühike sisseütlev kerre, perre, tarre, vere-lõpulised kohanimed Rakverre
sid-lõpuline mitm osastav on õige! Kipub sisse tulema vigane id-lõpp.
Õige: lillasid, hapusid, lahjasid, lauljannasid
Ülivõrre: kõige lillam, hapum, lahjem

Korsten-tüüp lubatud nii korstnat kui ka korstent

Erandid
kolmas, kolmandat, kolmat
tuhat, tuhandet, tuhat
paras, parajat, parast

Kohanimedel võimalik lühike sisseütlev: Porkuni


number õpik
kangur kangru vigur viguri
teener teenri kooner kooneri
marmel marmli kaamel kaameli
inter intri kopter kopteri

aga mõlemad lubatud: haiseva ~ haisva, rabarber ~ rabarberi, snaiperi ~ snaipri, õitseva ~ õitsva

erandid: aher ahtrat, vaher vahtrat, tanner ~ tander tandrit, manner ~ mander mandrit

raudne-alltüüp
ne-liite ees konsonant
omastavas: ne > se asemel ne > sa
ehtsa, hoogsa, lihtsa, moodsa, soodsa, rõhtsa

5. käändkond
ne- ja s-sõnad, mille omastavas –se
osastava -t ja mitmuse -te liitub konsonandile

ains os – hubast
mitm om hubaste
välismaist, välismaiste; sügist, sügiste; mahlast, mahlaste; vihmast, vihmaste; koduste ülesannete
kohanimed: Alutaguse, Alutagust; Karuse, Karust; Padise, Padist; Harju-Madise, Harju-Madist

erand: juus, juukse, juust; juuste, juukseid, juustesse ~ juukseisse
omas

NB! päike, väike, äike
päikeste, vale: päiksete

oluline-tüüp
neljasilbilised teisevältelised
mitm osastavas i: inimesi, üritusi, labidakesi, olulisi, krobelisi

i-mitmus vähe kasutatav

mitm osastav sõnast väär: vääri

6. käändkond
sepp-tüüp
18 sõna paralleeli de-mitmuses: õunade ~ õunte
ais, hein, kael, kaer, kaun, koer, nael, nõel, oks, ots, pael, poiss, püks, saks, sein, sõel, vits, õun

lühikese i-mitm moodustamise spikker:
i > e kassi > kasse
e > i noole > nooli
u > e
a > u (kass kõrtsis ei käi)
a > i (e, ä, o, u, ö, ü)
erandid
- kõikide, kõigi
- pikki, kingi, silmi; tühje

sõber-tüüp sõprade
mäger mägra mäkra; mäkrade
puder pudru putru (NB! ains nimetav puder, mitte pudru); putrude

padi-tüüp patjade
puri purjede, purjedes

kontsert-tüüp
aadress, fokstrott, kompvek, pankrot, piiskop, seersant, seitung

käänamiseks spikker: käänata ainult lõpuosa nagu sant, mant:
sertide, santide, mantide
kontsertide, seersantide, teemantide

keel-alltüüp
peen, leem, hiir, hool, hääl, joon, meel, noor
peente kommete, peeni kombeid

uus-alltüüp
köis, põis, viis, kuus, täis
uut, kuut, viit, täit, põit
vars-alltüüp: kaas, õõs
käsi-alltüüp: vesi, süsi, mesi, susi, tõsi
mitmuse osastav – madalaid vesi, tuliseid süsi

käsi käe kätt
susi soe sutt

7. käändkond
tugevnev astmevaheldus
mõte, mõtte, mõtet
erand: pale, palge; pale pale palet

liige, liikme, liiget
võti, mitu, ripse
alge : alge
alge : algme : alget

tütar-alltüüp
l n r
tütarde
aken, kannel, tatar, pundar, küünal, peenar

hammas hoolas
hamba hoolsa
hammast hoolast, hoolsat
hammaste hoolsate

hammas: habras, koobas, ablas, narmas, puhas, ratas, reibas, teivas

hoolas: ainus, armas, ergas, sünnis, tõrges, õnnis, ärgas, hõlbus, kärbes

NB! ohtlik-tüüp nagu lugemik
ohtlik : ohtliku : ohtlikku : ohtlikkude e ohtlike: ohtlikke

i-ülivõrre

1. -lik, -likum, -likem
õnnelik, õnnelikum, õnnelikem
2. a- ja u-tüvelised keskvõrdes a, u > e+m, ülivõrdes i+m
must: musta > mustem, mustim
järsk: järsu > järsem, järsim
3. ji > kõige
kuri > kurjem, kõige kurjem
4. mitm os -id > ülivõrre diftongiline
tooreid > tooreim
madalaid > madalaim
5. tubli-tüüpi omadussõnadel mitm os -sid ja i-ülivõrre puudub!
kõige nürim, kõige südim, kõige hapum, kõige lahjem
6. i-tüvelistel ei saa moodustada i-ülivõrret, tuleb kasutada pikka ülivõrret
hall, halli : hallim : kõige hallim
pruun, pruuni : pruunim: kõige pruunim

7. ne-liitelised omadussõnad
lõhkine lõhkisim
lõhkiseid lõhkiseim
NB! kolmesilbilised 2-3-vältelised ehk soolane-tüüp: ainuõige soolaseid, soolaseim

Verbide muutmist ja veaohtlikke vorme vaata harjutuste vihikust lk 43-44.

Harjutused: 54, 56, 57

Harjutusi numbrite-lühendite kohta: 48, 51-53

Loengu II pool

4.-5. loeng
Kokku- ja lahkukirjutamine


Kokku- ja lahkukirjutamine on süstemaatilises grammatikas
1. sõnamoodustuse,
2. süntaksi,
3. semantika ala.

1. sõnamoodustus – mõned sõnalaadsed osised esinevad vaid liitsõna erikomponendina. Kirjutatakse alati järgneva sõnaga kokku (haja-, kuker-).
S-liitumismall (õpilas-, töölis-)
2. süntaks – teeb vahet ühildumatu ja ühilduva täiendi vahel: oma loovtööle, Ilmari väikevennalt (ühildumatu täiend); oma loovale tööle, Ilmari väikeselt vennalt (ühilduv täiend)
3. semantiline erinevus – kassi käpp või kassikäpp


Põhimõtteid:
1. Tähendusprintsiip
a) nimisõna + nimisõna: puu oksad – puuoksad; laste arst – lastearst (konkreetsed – abstraktsed)
b) omadussõna + nimisõna: vana ema – vanaema; suur linn - suurlinn
c) arvsõna + nimisõna: kolm jalga - kolmjalg
d) asesõna + nimisõna: oma algatus - omaalgatus
2. Vormiprintsiip
a) nimetavaline täiendosa kokku: laudtara, võrkkiik
b) lühenenud täiendosa kokku: kaugõpe, töölisühing
c) täiendosa iseseisva sõnana ei esine: ainuõige, igivana, laupäev
d) täiendosa mitmuse omastavas – lahku: teaduste akadeemia, raamatute nimestik
3. Traditsiooniprintsiip, tava
a) kohanimede kokku-lahkukirjutamise tava: Peipsi järv, Pärnu linn, Valgamaa, Põhja-Eesti
b) arvsõnade kokku-lahkukirjutus: kaks tuhat, kakskümmend, neliteist, viissada; paar tuhat, mõnisada, mõniteist
c) verbivormide kokku-lahkukirjutus: läbi lugema – läbi loetud ~ läbiloetud raamat
d) kaassõnade kokku-lahkukirjutus: maja taga, metsa poolt, ukse juures, akna ees

4. Kontekstiprintsiip
kuuekrae – uue kuue krae; pooleaastane – kahe ja poole aastane; keeleõpik - poola keele õpik

5. Täiendava sõna pikkus
keeleõpik – astronoomia õpik
liht- või liitsõna: pajakaas – supipaja kaas

6. Ühendi juhuslik või sage kasutus?
kooliminek, kojutulek
keldrisse minek, koosolekule tulek


Nimisõnad
Kokku, kui
- lõppeb konsonandiga (nimetav kääne) – koerputk, põldmari
- liitub ainsuse nimetavaliselt – tugisammas, nimiosa
- eesosis ei ole sõnavormina kasutatav - sumbküla, triiksärk
- lühenenud tüvi, s-liitumismall - õpilasmalev, haigusleht, kohanemisvõime
- uus, iseseisev tähendus (muukäändeline liitumine) - vetelpääste, kojutulek

Kokku või lahku, kui
1. Täiendosa omastavas, kokku-lahkukirjutus eristab tähendusi
indefiniitne definiitne
missugune? mis liiki, laadi? kelle? mille?
vennatütar venna tütar
lauajalg laua jalg
majaaknad maja aknad
mehejutt mehe jutt

2. Täiendosa omastavas, kuid tähenduserinevust ei ole (subjektiivsus, varjundid)
geograafiatund geograafia tund
füüsikaklass füüsika klass
ajalooõpetaja ajaloo õpetaja
keemiakabinet keemia kabinet

3. Täiend mõjutab:
a) täiendil on täiend
puuleht – suure puu leht
vennapoeg - vanema venna poeg
b) täiend kuulub kogu liitsõna juurde:
suurel puulehel
noorem vennapoeg
c) aianduse ja mesinduse selts; raua ja vase segu (ühe põhisõna juurde kuulub mitu sõnaga ja ühendatud omastavalist täiendit)
laeva- ja lennuühendus, raamatu- ja paberikauplus, suu- ja sõrataud; ostu-müügileping, liha-villalammas (ühe objekti kaks eri külge, funktsiooni)

4. mõjutab täiendsõna sihilik funktsioon:
pesupesemine, rukkilõikus, kartulipanek
aga konkreetne üksikjuhtum: hobuse ostmine, kleidi pesemine, põranda värvimine, akna avamine, näidendi kirjutamine

5. mõjutab täiendosa mitmuslik sisu:
porgandipeenar, linnuparv, tellisetehas, traktoripark

6. mõjutab põhisõna, kui see märgib hulka, määra, kogu ja täiendosa ainet, materjali:
heinakuhi, sõnnikukoorem, saiapäts, lumehang


Omadussõna + nimisõna
1. kindel omaette mõiste: vanaema, uusaasta
2. lühenenud omadussõna: agraarmaa, kiirrong, nüüdisaeg
3. aga käändumatud omadussõnad lahku: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, eesti keel, gooti stiil
4. nimelähtelised sõnad: diiselmootor, morsetähestik, maratonijooks
5. eesnimeline täiend kokku: jaaniuss, pärtliöö, jüriöö

Määrsõna + nimisõna
- kokku, kui moodustub omaette mõiste: allüürnik, pealkiri, püstiasend
- sõna ‘eri’ mõlemat moodi: eriala, eri aladel

Kohanimed
Üldnimeline järelosa lahku. Tartu linn, Rüütli tänav, Kolme Papli allee
Käänduv omasõnaline nimeosa lahku: Valge meri, Suur väin
Kokku kui esiosa ei ole kohanimi: Emajõgi, Suveaed
Kompaktse kohanime osaks kujunenud omadussõna: Suurküla, Valgejõe
üldnimega -maa: Saksamaa
Lahku mitmuses Aasia maad, Skandinaavia maad; isikunimi Baffini maa

ne- ja line-liitelised omadussõnad
meetripikkune, Tartu-lähedane, seitsmeaastane, T-kujuline, kahekuune;
viie meetri pikkune, Miina Härma nimeline, Valga ja Võru vaheline, suure T kujuline, kahe ja poole kuune


Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine

Käänd-, määr- ja tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelisest või käändelisest vormist lahku:
andekaks peetav õpilane, kannatada saanud auto, pruuniks värvitud pink

Liitverb (püsiühendid)
naeruvääristama, taandarenema, tasakaalustama

Ühendverb (põhiverb + abimäärsõna)
a) kohamäärsõna + verb: alla tulema, alla võtma, alla kirjutama; eemal seisma, eemal asetsema; mööda minema; sisse astuma; tagasi tulema
b) seisundimäärsõna + verb: alles jääma, ilma jätma, katki minema, kinni panema, kokku segama, rikki minema, segi lööma
c) perfektiivsusmäärsõna + verb: ära andma, ära võtma, ära minema

Väljendverb – mingi käändsõnavormi ja verbi fraseoloogilise tähendusega ühend
andeks andma, hoolt kandma, mehele minema, lugu pidama, pead murdma, jagu saama, silma torkama, hukka mõistma

Ühendverbid ja väljendverbid lahku:
1. pöördelised vormid
2. infinitiivivormid
3. des-, nud-, tud-, mata-, nuna-, tuna-, vat-tunnusega lauselühendivormides

KOKKU/LAHKU: v- ja tav-, nud- ja tud-kesksõna, mata-vorm

LAHKU: kui ühendverbi määrsõnale eelneb temaga süntaktiliselt seotud laiend trepist alla jooksev koer, albumist välja rebitud pildid, jõest üle ujuv poisike, rahasse ümber arvestatud, lastest maha jäetuna



Teonimed ehk deverbaalid KOKKU: altvedamine, läbivaatamine, arusaam, juuresolek, vastuvõtt, vastuvõtmine
Iseseisev omadussõna KOKKU: kauamängiv heliplaat, isemajandav ettevõte, mittetuntud raamat


Arvsõna + omadussõna

Ühesõnalise arvsõna ja ne-, line-omadussõna liitumid kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, peagu, umbes) kuni kuuekilone raskus, umbes viietunnine ajavahe, ligi seitsmepäevane matk


Arvsõnad

viis, kümme, viisteist, kakskümmend, viissada, tuhat, neli tuhat, kümme tuhat kakssada kolmkümmend kaks
Järgarvsõnad sama loogika järgi tuhande neljasaja viiekümne kuuendal aastal

Sidekriipsu kasutamisest
a) lugemist hõlbustav jää-äär
(kuu-uurija jää-äärne töö-öö)
b) asendav korduv põhi- või täiendsõna
c) ühendav
- pärisnime puhul Võrtsjärve-äärne
- liitpärisnimi Väike-Maarja
- liitmäärsõna järk-järgult, samm-sammult (aga pole sellest moodustatud omadussõnas järkjärguline, sammsammuline)
- täht, muu tähis, täheühend, silp, number, mittekäänduv sõna: TV-programm, lik-liide, jah-sõna, 7(-)päevane, x-kujuline, de-mitmus

Harjutused kokku-lahkukirjutamise kohta:
41, 43

P.S. Vabandust loengumaterjali hilinemise pärast! Olge tublid ja kohtume 5. oktoobril kl 10.

Sõnade lühendamine, arvude kirjutamine

4. loengu 1. pool skandinavistidele (28. sept asemel).
NB! 28.-29. septembril tuleb 2. pool ja harjutused, mis peavad olema tehtud 5. oktoobriks.

Lühendit on mõtet kasutada ainult siis, kui see tõesti lühendab sõna. Paari tähe võrra ruumi säästev lühend ei õigusta ennast.
Lühendid:
1. üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on kokkuleppeline kuju, et oleks arusaadavad
2. ühe konkreetse teksti jaoks kindlaksmääratud lühendid
Lühendid on argised ega sobi ilukirjandusse, pidulikku ega tippametlikku teksti. Näiteks taunitakse lühendeid lepingupoolte nimetustes. Väljakirjutamine on alati viisakam kui lühendamine – au- või tänukirjas ei maksaks tiitleid lühendada.
Kirjutajana tuleb meeles pidada, et lugeja tahab ka lühenditest aru saada – teistele loodud tekst on midagi muud kui enda tarbeks konspekteerimine.

Lühendusviisid
1. algustähtlühend a – aasta, l – leht; loe; linn; laht, R – reede; liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe: r-ringkond – rahvusringkond, L-Ameerika – Lõuna-Ameerika (või Ladina-Ameerika?)
2. katkendlühend – 2 esimest silpi miinus viimane täishäälik: lüh – lühend, õpil – õpilane, konv – konverents. Samamoodi liitsõnades mõlemast osisest sots-dem – sotsiaaldemokraatlik ..
3. valiktähtlühend – ilmekas osa tähtedest, hrl algustähed: nr – number, hr – härra, nt – näiteks, kt – kohusetäitja, rk – raamatukogu, skp – selle kuu päeval, rtj – raudteejaam, Kumu – kunstimuuseum; TERKO – teraviljasaaduste kombinaat

Suure või väikese tähega? Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure tähega kirjutatavad ühendid: TTÜ, NSVL, KK; aga ka AS – aktsiaselts, E – esmaspäev, MM – maailmameistrivõistlused. Suurtähtlühendid võivad aja jooksul sõnaks muutuda (aids, euribor).
Leidub ka suurtähtlühendeid, kus lisandub täpsustav väiketäht, et teha eri lühenditel vahet, nt EKmS (Eesti Kirjameeste Selts) – EKS (Eesti Kirjanduse Selts).
Mitmetähenduslike lühendite puhul aitab tähendusest aru saada kontekst. Kas v.a on ‘välja arvatud’ või ‘väga austatud’.

Võõrkeelsete sõnaühendite puhul on lühendi kasutamisel oluline tava: Ameerika Ühendriigid – USA; Riikliku Julgeoleku Komitee – KGB; aga LAV - Lõuna-Aafrika Vabariik, EL, EÜ

Punktiga või punktita?
Üldiselt punktita, kuid vale pole kumbki. Üldkasutatavad lühendid võiks olla punktita. Ühes väljaandes võiks olla üks stiil. Punkti tuleb kasutada siis, kui muidu langeb lühend kokku mõne eesti sõnaga: k.a; s.a; e.m.a; v.a; võib panna ka muudes sõnaühendeis: s.o, p.o, m.a.j

Sidekriips
- Liitsõnade puhul osade piiri märkimiseks: rahv-vah, ped-dr, Lad-Am, e-post, K-Järve, P-Jaagupi
- Käändelõpu lisamiseks: nr-te, pr-d, lk-l, SK-ga, A. B-le, T. E-st; tüvevokaal saab olla ainult häälduses kaashäälikuga lõppeval lühendil: töötas KEK-is, ROK-i liikmed (õige on ka sidekriipsuta KEKis, ROKi), aga kooskõlas ST-ga.
- Lühenditest tuletamisel: ERSP-lane, KGB-lane, ETV-lik

Sobimatu on lühendada tekstis EV. Kas välja kirjutada Eesti Vabariigi või Eesti või riigi.
Rahvusvahelised Eesti maatähised on EE ja EST.
NB! EEK sobib ainult rahvusvahelises äris. Eestis kasutame kr.
Euroopa rahaühik on euro.

Numbrid

Tavalises tekstis kirjutatakse arvud 1-10 sõnadega: Mul on kolm õuna.
Sama kehtib liitsõnade puhul: ühetoaline korter, nullpunkt, neljatärnihotell. Veel kirjutatakse kindlasti sõnadega tekstis suured ümmargused arvud, kui ei toonitata täpsust: Pidin sind sada aastat ootama. Tartul on tuhandeaastane ajalugu.
Kui tahetakse rõhutada täpsust, on numbriga lubatud: Tal on 50. sünnipäev. Ankeedile vastas 100 isikut.

Kui tekstis on lähestikku palju arve ja erinevas suuruses, kirjutatakse kõik numbritega: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis - kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaži.

Matemaatika, statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.

Ei tohi kirjutada 40 tuhat > 40 000, 150 tuhat > 150 000, samuti mitte 40,1 tuhat > 40 100. Aga võib: 10 miljonit, 2,1 miljardit

Mõõtühikud jm sümbolid
Toa pikkus on 5 m, laius 3 m ja kõrgus 2,5 m. Piimaliiter maksab 5 kr 40 s.
NB! Tekstides ei kasutata hinnasiltide märgistust .–

Ööpäeva keskmine temperatuur on 15 ºC (arvust lahku, aga kraad ja Celsiuse tähis kokku!)
% arvuga kokku: Kinnisvarahinnad on langenud 20%.

Rühmitamine
Suured arvud rühmitatakse tagant kolmekaupa:
6 234 566 kr
Telefoni- ja faksinumbreid rühmitatakse tagantpoolt nelja ja kolme kaupa:
333 4444

Arvude paigutamine tekstis
Teksti paigutades peab vaatama, et üks arv mahuks ühele reale.
Numbritega arvud ei tohi sattuda tekstis kõrvuti, ka eri lausetes mitte.
Kasum aastal 1993 oli 65 000 krooni. > Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni.
Näitetruppe osales tänavu 27. 16 neist olid võistlemas ka mullu. Tuleb muuta sõnade järjekorda: Näitetruppe osales tänavu 27. Neist 16 oli võistlemas ka mullu.

Järgarvud

Araabia numbritega: 14. kohal, 50. sünnipäev, 1930. aastad
Rooma numbritega: XX sajandil, II osa. Ühes tekstis lähestikku on parem kasutada vaid araabia numbreid.
Täpsustav täht järgneb sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass.

Käänamine
Käändetunnust saab lisada alates osastavast. Omastava tüvevokaale numbriga kirjutatud arvule lisada ei tohi. 28t, 28sse; III-t, III-sse
Järgarvsõna araabia numbriga: liide + käändetunnus. 28nda, 28ndat, 28ndasse. Tuleb tähele panna, et kirjas võib kasutada nii 1930. aastad kui ka 1930ndad, aga mitte mõlemad koos.

Samuti ei lisata käändetunnuseid ühendites, kus juba tuleb välja käändelõpp:

Väär Õige
27-st osalisest 27 osalisest
11-ndas klassis 11. klassis
VI-s peatükis VI peatükis

-ne ja -line omadussõna
Sidekriipsuga või kokku: 23-aastane ~ 23aastane; 40-vatine ~ 40vatine lamp
Aga lahku 40 miljoni kroonine laen.
Kokkukirjutus säilib ka siis, kui lisandub määrsõnaline laiend (kuni, ligemale, ligikaudu, ligi, peaaegu, umbes):
Kuni 8-tunnine tööpäev, ligi 18% hinnatõus
Samaks jääb ka lahkukirjutus: ligi 50 mm hälve

Kuupäev, aastaaeg, kellaaeg
20. aprillil 2009. a
20. aprill 2009
20. IV 2009
20.04.2009
20.4.2009
20.04.09
20.04-02.05.2009

2. mail 2009
02.05.2009

2009. aastal
2009. a
aastal 2009
aastail 2007-2009, 2007-09
aastad 2007-2009, 2007-09
Johannes Aavik (1880-1973)
1920.-1930. aastad
1920. aastail; 1920ndail
1994.-95. õa, 1994.-95. õa 1994/95. õa

kell 19.30
algab 8.00 ja lõppeb 9.15
6.18.24 (tund.minut.sekund)
2.35,34 (minut.sekund,kümnendiksekund)

Jaotise numbrid
2.3.4. Valla eelarve
või
2.3.4 Valla eelarve (suurem vahe, viimast punkti ei ole)
Nagu punktis 2.3.4 osutatud (punkti ei ole)

Ortograafia ja võõrsõnade õigekirjutus; tsitaatsõnad, tuletised

Eesti ortograafia põhiprintsiibid. Võõrsõnad, tsitaatsõnad, võõrnimede ja tuletiste õigekiri

Ortograafia
1. õigekiri kui üldkasutatav kirjaviis;
2. õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus, õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest – kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid.

Eesti ortograafia põhiprintsiibid
1. foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte
Erandid:
teise- ja kolmandavältelise vokaali ja diftongi puhul: maali ja .maali, seina ja .seina
teise- ja kolmandavältelise l, m, n, r, s puhul: (mere) kallas, (vihma) kallas
n ja ŋ (velaarpalataalne nasaal) puhul: kand, rong
u-lõpulise diftongi puhul: kaua, laua (hääldus kauwa, lauwa)
palatalisatsiooni puhul: palk, pal’k; pan’n, kann, kas, kas’s, katt, kot’t, lood, lood’)
j mittemärkimine, kuigi häälduses esineb: müüa (hääldus müija) ja müüja; siia

2. morfoloogiline ehk vormiprintsiip
hoitakse lahus tähendusi: all ja hall; agu ja hagu
gbd ja kpt gaas ja kaas, baar ja paar, ball ja pall)
sama morfeem ei pruugi häälduses säilida, kuid säilib käänates ja pöörates: kärbes ja kärbse, umbne ja umbse, hoogne ja hoogsalt, kandma ja kandku; kuigi helitu hääliku kõrval hääldatakse paari teises sõnas enamasti tugev kpt.

3. semantiline printsiip
Suur ja väike algustäht aitab eristada üldnimesid ja pärisnimesid: Kivi – kivi
Kokku- ja lahkukirjutamine: noor mees ja noormees, vana ema ja vanaema

Eesti keele sõnade struktuuri fonotaktika

Fonotaktika on häälikute kombineerumine sõnades. Konsonantide ja vokaalide vaheldumine loob sõnastruktuuri reeglistiku, kuid sellele ei allu võõrsõnad.

Eesti keelele on omane CVCV vaheldumine nt pesa, VCV ema ja rõhk 1. silbil.

Võõrsõnad sisaldavad struktuurivõõrusi:
- rõhk on mujal kui 1. silbil (reporter, direktor, miljöö),
- sisaldavad võõrsõnatähti f š z ž (fanfaar, šaht, zlott, žurnaal)
- gbd sõna algul: glögi, ballett, draama
- eesti keelele võõrad diftongid
io bioloogia eu terapeut üa hüatsint ua tualett
üe müeliit uo fuorograaf ou proua ie pieteet

- võõrad konsonantühendid
nr žanr bs absurd
gd smaragd nh bronh
dk vodka gt foogt
bt abt
- järgsilpides pikad vokaalid ja diftongid
menüü, ateljee, ruloo, epopöa, kantselei (omasõnades esinevad ai ei ui)
- järgsilpides vokaalid o õ ö ö ü
kino, loto, miljonär, polüglott
- järelosistes liitsõnataolised elemendid
-nüüm sünonüüm
-droom hipodroom
-aar repertuaar

Klusiilid (gbd ja kpt)
1. gbd-ga algavad vaid võõrsõnad (ballast, detail, graniit). Omasõnad ja laensõnad on kpt-ga (kott, pea, tugi; kindral, piibel, tukat).
2. nõrgad ja tugevad sulghäälikud eristavad tähendusi:
baar – paar, düün – tüün, gild – kild
3. eri aegadel laenatud samad tüved:
balloon – pall, blankett – plank, glasuur – klaas, graveerima – kraav, doos – toos

F ja V
1. sõna algul eristab tähendusi: faas ja vaas, foon ja voon, farss ja varss
2. vanades laenudes f ˃ v: villima (füllen), vürst (fürst)
3. mitu korda laenatud tüved: vorm – formeerima, vundament – fundamentaalne
4. sõna sees ja lõpus f ˃ hv: paragrahv, krahv, kohver, trühvel, kihvt
5. f on sagedam sõna algul ja ka mujal: fagott, festival, trafaretne, šiffer

Sibilandid š z ž
š ˃ s: sinel, sahver, slepp, sarm, snepper, stamp, siiber, spits, snitt, sintoism.
sh ja zh ei ole lubatud!
z muganeb aja jooksul samuti: seniit, sodiaak

J
1. häälduses esineb, kirjas ei märgita: meie, aias, süüa, müüa
2. häälduses i+j, kirjas jj: majja, ojja, tujju
3. esineb ja kirjutatakse silbi algul: sa-jab, ma-jo-nees
4. uuemates võõrsõnades i, kodunenumates j: revisionism, revisjon; missioon, misjonär
5. i püsib sõnades, kuhu talle järgneb eri silpi kuuluv a o u: raadio, staadion, dünastia, akordion, tšempion, raadium

H
h - pika täishääliku järel: psüühika, stiihia, stiihiline
- lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, boheemlane, mahorka
hh - pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, epohh, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, mehhanism, rahhiit.
mehaanik, mehaaniline ja mehhaanik, mehhaaniline

F ja Š
f-i ja š õigekirjutus käib kpt kirjutamise reeglite järgi - lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega.
profid šefid, proffe šeffe; mafiooso blufib, maffia bluff; käin duši all, võtan dušši; ostan guljaši, söön guljašši; leidis niši, poeb nišši
- f ja š sõnades afekt, aferist, efekt, grafiti, rafineerima; ešelon, finišeerima, atašee.
- f ja š pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis; geiša.
- š viimases silbis, mis ei ole pearõhuline: fetiš, finiš, hašiš, tšaardaš
- Kaashäälikuühendeis: borš : borši : .borši ; revanš : revanši : .revanši

Kaashäälikuühendid
kõrv, kõrvu
pits, pitse
pappel, paplid
silmad, silmi
koppel, koplid


Liidete liitmisel:
-lik türanlik
-jas kausjas, usjas, trepjas
-lane linlane, kaslane
-ne metalne,
-kond lipkond
-le, -ne verbides mäslema, tipnema

Erandid J
Ülipikk s - l, m, n, r järel: morss, valss, kirss, seanss, renessanss, ressurss.
Mis häälik väldet kannab? börs, hirss, kurss, pärslane, hirss, pärssima; kirss : kirsi : kirssi
Liited: farss ˃ farslik, konkurss ˃ konkurslane, marss+ruut = marsruut
Liiteid ja liitsõnu tuleb lahus hoida: võrkkiik, vaskkatel, presshein, kloššseelik, vurrkann, masstöö, presshein

-ki, -gi
helitule -ki: sulgki, kappki, kottki, laudki, kurbki; kasski, šeffki
helilisele (täishäälik ja kaashäälikutest l, m, n, r, v) -gi: emagi, elugi, pallgi, kulmgi, konngi, vurrgi, värvgi

kond-liide
lipkond, aga keskkond, rõhkkond – sõnast ei kao foneem (häälik, mis kannab tähendust), kuigi kaob pikkust märkiv topelt p.

ne-liide
modern + ne modernne, modernse. Sõnast ei kao foneem!
Kompleks + ne, kompleksne, kompleksse


Võõrnimede kirjutamine

Võõraid isiku- ja kohanimesid kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Ladinakirjalisest keelest võtame need üle lähtekeelsel kujul, muukirjalisest keelest kanname reeglite järgi üle eesti kirja.
Nt Liechtenstein, Canberra, Venezuela, Jean-Pierre Chabrol, Geoffrey Chaucer ..
Almatõ, Usveja järg, Samara, Juri Kazakov, Šotha Rusthaveli ..

Erandid
Ajalootegelaste nimed, mis meil rohkem tuntud:
Aleksander Suur, Katariina II, Peeter I, Karl XII
Kohanimed
1. Eksonüümid (väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed): Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Läti, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Koiva; Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri .. Eksonüüme on vähe ja juurde neid enam ei teki, pigem esineb tagasivõtte. Nt Roheneemesaared ˃ Cabo Verde, Elevandiluurannik ˃ Côte d’Ivoire
2. Mugandnimed. Keelekorraldus püüab hoida mugandnimede hulka võimalikult väiksena. Enam ei tunta Liihtenšteini, Šlesvig-Holšteini, Vürtenbergi, Amasoonast, Niagaarat, vaid on Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württenberg, Amazonas, Niagara. Kui kasutada nime originaalkuju, on see igal juhul õige!

Tsitaatsõnade kirjutamine

Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ja neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Hääldus on võõrkeelelähedane.
Nt exclusive – ld ‘(viimane) välja arvatud’
in corpore – ld ‘terves koosseisus’
de iure - ld ‘õiguslikult’
deus ex machina – ld ‘jumal masinast’
self-made man – ing ‘omal jõul edu saavutanu’
à propos - pr ‘muuseas’
comme il faut - pr ‘eeskujulik, korrektne’

Tsitaatsõnu kirjutatakse kursiivis, käänatakse ülakoma abil: grand old man’ist.
Kui keeles on tsitaatsõna juba nii kodunenud, et on kujunenud võõrsõnaks, on soovitatav kasutada võõrsõna:
beatles ˃ biitlid, businessman ˃ bisnismen, fun-club ˃ fänniklubi, graffiti ˃ grafiti, grafiitod, hacker ˃ häkker, pizza ˃ pitsa, pub ˃ pubi, rock ˃ rock

Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine

Võõrnimedest saadud üldsõnad kirjutatakse nagu teised võõrsõnad häälduspäraselt:
Guillotin – giljotiin, giljotiinima
Champagne – šampanja
J. H. Browning – brauning
Cro Magnon – kromanjoonlane
Diesel – diisel
Darwin – darvinism
Gobelin – gobelään
Gilette – žilett
Maecenas – metseen
J. Nicot – nikotiin

Võõrnimetuletiste kirjutamine

Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades, üldsõnaks muutumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata:
balzaclik, chaplinlik, chopinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, kuperjanovlane, madridlane, stockholmlane, zürichlane, kiellane, philadelphlane, aristotellus, chopenhauerlus, freudism, thatcherism
Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri
1) kui kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad: bordeax’lane, cannes’lane, poe’lik, watteau’lik, rabelais’lik
2) ei taheta rakendada eesti konsonantühendi reeglit: faehlmann’lik, thomas-mann’lik; ka eesti nimede puhul mutt’lik, artur-kapp’lik, rumm’lane; aga tallinlane, krimlane, jeruusalemlane!
Mitmesõnalist võib kirjutada kokku või eristada sidekriipsuga:
newyorklane, riodejaneirolane; rocca-al-marelane, jeanne-d’arclik, brigitte-bardot’lik

! Ainult kõige üldisemalt levinud võõrnimetuletistes on nimeosis muganenud:
darvinism, kalvinism, marksism, masohhism (Sacher-Masoch), šovinist (Chauvin), luterlus.
Harva kasutatavate liidete puhul aga on nimekuju häälduspärastamine tavaline: lioonitar (Lyon), haimoriit (Highmore), mendeleevium (Mendelejev), šeikspiroloog (Shakespeare) – aga shakespearelik.

2. loeng

1. Kodutöö (ÕS-i kasutamine)
2. Töödest.
3. Suur ja väike algustäht

Suurel algustähel on neli ülesannet:
- tähistada lause algust. Erandid: “... ma vist ei tule,” ütles ta kurvalt. mine-vorm (grammatilised terminid jäävad väiketähega)
- tähistada nimesid – eristada üldnime ja pärisnime: õie värv või Õie Värv, väike vanker või Väike Vanker
- püsikindlust osutada: Jäälahing, Teine maailmasõda, Seitsmeaastane sõda, Jüriöö ülestõus
- tähistada tunderõhku (ülimussuurtäht Teie Majesteet; ametlikkussuurtäht Tartu Ülikool, Kambja Põhikool; personifitseeriv suurtäht Kivist Külaline, Surm, Isa, Lootus; viisakussuurtäht Sina ja Teie, asenimed Koidulaulik, Must Mander, Vana Maailm, Metsik Lääs, Igavene Juut)

Võimalused, kuidas suurt algustähte kasutada:
1. SSS ehk läbiv suurtäht, kus ühendis on suured kõik algustähed, v.a abisõnad
- isikunimed Anton Hansen Tammsaare, Leonardo da Vinci
- hüüd- ja varjunimed Richard Lõvisüda, Kärna Ärni, Vanapagan
- loodusnähtustele ülekantud isikunimed troopiline torm Fred
- kohanimed, maastikuosad Hea Lootuse neem, Franz Josephi maa, Suur Munamägi, Sõrve säär, Väike väin
- mõnede kohtade hüüdnimed Must Mander, Emajõe Ateena
- tänavad, puiesteed, väljakud Kolme Papli allee, Taani Kuninga aed, Suur kaar
- riigid, territooriumid Ameerika Ühendriigid, Rio de Janeiro linn
- taevakehad planeet Maa, täht Põhjanael
- ehitised Suur Rannavärav, Kolm Õde
- osa üritusi Viie Veski kross, Valge Daami päevad
- autasud Rahvaste Sõpruse orden, Eesti Taassünni auhind, Punase Nelgi auhind
- asutused, ettevõtted, organisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Tartu Ülikool, Eesti Pank, Emakeele Selts, aktsiaselts Priit ja Pojad. Dokumentides ja ametlikus suhtluses suurtäht, tavasuhtluses väiketäht Tartu ülikool, Kambja põhikool, Saku õlletehas. Allasutused on alati väikese tähega Tartu Ülikooli / ülikooli filosoofiateaduskond, Eesti Panga nõukogu
- väljaanded: ajakiri Kodu ja Aed, Õpetajate Leht, Loomingu Raamatukogu
- kaubanimed kakao Meie Mark, Põltsamaa Kuldne vein, Musta Roosi kompvekid, Estonia klaver, Vana Tallinna liköör, Kevade küpsised. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet omavatel kaupadele ei ole nime ja neid kirjutatakse nagu üldsõnu: riisipirukas, suitsujuust, kaeraküpsised, soolapulgad, vigurküünal

2. “Svv” ehk pealkirjamall
- teosed “Tõde ja õigus”, “Kivid ja leib”, maal “Muhu rauk”
- tele- ja raadiosaated “Aktuaalne kaamera”, “Naistevahetus”, “Meeleheitel koduperenaised”
- taimesordid “Jõgeva kollane”, õunasort “Liivi kuldrenett”

3. Svv ajaloosündmuste püsikindluse märkimine: Esimene maailmasõda, Suur isamaasõda, Suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, Kollaste Turbanite ülestõus (organisatsiooni järgi). Ajaloosündmuste nimed on aga läbiva suurtähega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk.
4. väikese tähega on:
tähtpäevad – karjalaskepäev, ülemaailmne tervisepäev, esimene nelipüha, teine jõulupüha, süütalastepäev, võidupüha, uusaasta, vana-aasta õhtu
üldnimega tuntud teosed – piibel, vana testament, uus testament, koraan

Suure tähega võib alata:
- koht, ehitis
- asutus, organisatsioon, ühendus
- riik, osariik
- isik, olend
- perioodikaväljaanne
- teos, dokument, sari, rubriik
- ajaloosündmus
- autasu
- üritus
- taimesort
- kaup, sõiduk jms


4. Harjutame harjutus 35 lk 19
5. Kontrollime
6. Kodutöö (harjutus 36 ja 39)